Urmas Viilma: liberaalse turumajanduse kõikuv kaardimajake

Praegune eriolukord tõestab, et turumajandus ei tööta alati ja ühiskonna huvides, vaid võib hakata toimima teatud tingimustel hoopis sellele vastu, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma.

Eesti iseseisvuse taastamise järel, 1991. aastal, võttis Mart Laari juhitud valitsus Eestis kasutusele uusliberaalse majanduspoliitika, mille lahutamatuks osaks sai vabaturumajandus ja eraomandi tingimusteta soodustamine. Selle aasta algusest hakkas liberaalse turumajanduse kaardimajake force majeure’i (e.k – ettearvamatu asjaolu) tõttu kõikuma.

Koroonaviiruse haigus COVID-19 halvas vääramatu jõuna kogu maailma, sealhulgas Eesti majanduse. Eriolukord, mille tingimustes elame, tõestab, et turumajandus ei tööta alati ja ühiskonna huvides, vaid võib hakata toimima teatud tingimustel hoopis sellele vastu.

Kui tarbimine mingil põhjusel peatub või väheneb, takerdub ka tootmine ja teenindus, mille tõttu väheneb ettevõtete käive ning jäävad välja maksmata palgad ja riigile laekumata maksud.

Inimesed, kes on oma tuleviku sidunud turumajandusliku toimimisvalemiga, peaksid viimaste kuude kogemusele toetudes oma väärtused ja lootused ümber hindama.

Õnn ei saa seista lõputus raharingluses ega tarbimisrutiinis. Seda kinnitab paljude riikide ja rahvaste, sealhulgas eestlaste ajalooline kogemus. Ikaldused, epideemiad ja kestvad sõjad vähendasid 18. sajandi alguseks Eestimaa tollast elanikkonda enam kui poole võrra.

Kas meenutame nüüd sellest perioodist kõige olulisema probleemina seda, millised kaupmeeste või käsitööliste gildid lõpetasid tegevuse, millised kaubahoovid, võõrastemajad, kõrtsid ja õllepruulikojad läksid haamri alla?

Edasi loe ERR Uudistest.