Urmas Viilma: Kas 1. advent on kiriklik või ilmalik püha?

Ka Nõukogude okupatsiooni ajal olid kõik neli advendipühapäeva kirikukalendris olemas, kuid neid ei tähistatud nii suurejooneliselt kui praegu. Toona oli advendiküünalde süütamine isegi kirikus pisut võõras tava.

Kristlik nädal algab mitte esmaspäeva, vaid pühapäevaga. Eestis sellega harjutud ei ole, kuigi kristlik Euroopa on elanud selles rütmis aastasadu. Ka eksitavad meid eestikeelsed nädalapäevade nimetused, mis päevi järjekorras loetlevad: esmas-, teisi-, kolma- ja neljapäev. Nii tähistab eestlase jaoks nädala algust loogiliselt esmaspäev ja lõppu päev, mil puhatakse – pühapäev. Kristlikust arvestusest lähtub ka kolmapäeva kohta kasutatav nimetus “kesknädal”, sest tähistab nädala keskmist päeva. Nädala kolmanda päevana ei asu kolmapäev nädala keskel, küll aga nädala neljanda päevana, kui nädalat alustada kristliku traditsiooni kohaselt pühapäevaga.

Edasi loe Delfist.