Urmas Viilma: iga inimene peaks aeg-ajalt rahunemistoas käima ja peeglisse vaatama. Mina ka

Ühiskondlikult aktiivse inimesena, kes räägib meelsasti ja hästi, on peapiiskop Urmas Viilma (46) kiriku ühiskonnas nähtavaks teinud. Vaevalt on Eestil varem olnud luteri kiriku pead, kes on avalikkuses nii tuntud ja tunneb end poliitilises elus nii koduselt.

Te pole sugugi karva kasvanud. Kas lasite abikaasal juukseid lõigata või hiilisite eriolukorra ajal salaja juuksurisse?

Kui Muhu saarele kolisin, siis selgus täiesti ootamatult, et olen seni Tallinnas juuksuris käinud siinse naabripere tütre juures. Tema tuli just koos oma väikese lapsega vanematele külla ja lõikaski mul juuksed ära. Kui oleksite tulnud eelmisel nädalal, siis oleks mul olnud peaaegu Tanel Kiige soeng, sest eelmisest lõikusest oli kaks kuud möödas.

Tunnistasite Delfi „Erisaates”, et videokoosolekute aegu ei tea keegi, mis teil laua all jalas on. Mitu koosolekut nii pidasite, et ülevalpool piiskopikuub, allpool aga…

No selliseid veebikoosolekuid olen pidanud küll, kus olen viigipükste asemel kandnud teksapükse. Mõnel aastal panin tähele, et isegi üks AK reporter käis suvisel ajal eetris lühikeste pükste ja pintsakuga.

Aga räägime sellest, kuidas te helistasite kirikukelli, et avaldada valitsusele survet pühakojad taas avada. Kuidas see kokkulepe teil Ratasega oligi? Et teie helistate kelli, Ratas läheb valitsusse, räägib: näete ise, peame ikka kirikud lahti tegema… Ja siis nad tegidki?

Ei, kellade helistamine oli minu idee ja tean päris kindlasti, et peaminister ei olnud sellest uudistest kuuldes üldse rõõmus. Survet ei avaldanud ma sugugi, sõnastasin täpselt kellade helistamise mõtte. Kellade helistamine on kirikus sõnumi edastamise tööriist ja me mõtestame alati selgelt, milleks seda teeme. Meil on ka regulaarseid kellade helistamisi, näiteks jumalateenistuse alguse puhul.

Edasi loe Eesti Päevalehest.