Urmas Petti: milline on usu vastutus?

Usk on praktiline asi, mitte teooria. Usklikuks ei hakata, usku harrastatakse. Sellele pühendutakse vajadusel või kutsumusel, sellele antakse süda. Aga usule pühendumisel ei pea saama kellekski teiseks ega elama kellegi teise elu. Vastupidi, usk peab aitama elada enda elu, kirjutab Tartu Jaani koguduse õpetaja ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud Urmas Petti.

Usul on lugu, millega ta ennast kirjeldab ja seletab. Nii nagu meil kõigil on oma lugu. Nii nagu ka tänasel loodusteadusel on lugu oma kangelaste, märtrite, kuningate ja revolutsionääridega. Kõiki neid lugusid on kasulik aegajalt kriitiliselt läbi katsuda. Kasvõi seepärast, et näiteks usu lugu, ka pärimuseks nimetatu, harjumuspärased kombed ja tavad aitavad küll paljut seletada, aga viimselt usk ei püüdle mitte seletusele, vaid mõistmisele. Ka selle mõistmisele, et tegelikkust ei saa lõpuni seletada. Kuna seletus koosneb sõnadest, aga tegelikkus mitte.

Edasi loe Postimehest.