Ingel pani oma kuldsed tiivad kokku,

istus siis ja vaatama mind jäi.

Justkui kõneluseks tahtis võtta hoogu,

aga vaikis üha, nõnda kauaks jäi.

 

Unenägudes mu inglil pole sõnu,

ainult vaatab kuldsel pilgul mind.

Lõpuks vaikusest ta ümber läbi õhu

kerkib maa ja taeva vahel habras sild.

Jana Laaneser