Uitamisi advendiaja mõtetes…

“Jorge Luis Borgese novelli “Kõikemäletav Funes“ peategelase kohta öeldakse, et “enne toda vihmast õhtupoolikut, kui ta end kahhelkivi vastu uimaseks lõi, olnud ta nagu ristiinimene ikka: pime, kurt, uimane, mäluta“. Pärast seda ei suutnud ta enam midagi unustada, midagi märkamata jätta. Advendiaeg, see usukooli esimene veerand, võiks siis olla justkui kahhelkividest sein.“ (Urmas Petti)

“Püüan advendiaegset ootamist, mis seotud väga kindla isikuga, veidi laiendada. Meie elu on kui üks suur ootamine. Algul ootame kooliminekut, siis suureks saamist, koolide lõpetamist, head tööd ja kaaslast eluks, lapsi. Järsku märkame, et meil on jäänud siin maailmas kulgemiseks liialt vähe aega. Elust ei saa teha kordustrükki, see on just niisugune, milliseks oleme selle elanud.

Edasi loe Meie Maast.