Ühiskonna vaimne tervis
08.10.2008 | ek | Rubriik: ÜhiskondÜhiskonna vaimse tervise näitajateks ei ole ainult psühhiaatriline statistika, seda peegeldavad ka
• alkoholi ja mõnuainete kasutamine,
• enesetapud,
• koolivägivald,
• psühhosomaatilised haigused,
• hoiakud ja käitumistavad:
– suhtumine psüühikahäiretega isikutesse,
– vaimse tervise kajastamine meedias,
– rahastamise prioriteedid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
Vaimse tervise näitajate hulka ei tuleks arvata vaid negatiivseid nähteid, vaid hinnangu andmisel ühiskonna vaimsele tervisele peaks olema arvestatud ka positiivne pool. Ja kui nii, siis esmane positiivne ühiskonna vaimse tervise positiivseks iseloomustajaks on inimeste religioossus.
Kõik algab enesele selgitamisest, mis on üldse eesmärk, mida tahetakse saavutada. See võimaldab siis ka valida viisid ja vahendid, kuidas oma eesmärgile jõuda. Paistab, Euroopal tervikuna puudub arusaam oma eesmärgist – mis oleks kokkuvõttes see hea, parem, parim, kuhu me teel oleme. Aga kui pole selget ettekujutust, kuhu üldse – kust siis saakski tekkida arusaamist vahendite kohta, mis sellest teeks tarvilik ja sobilik on.
Nii me olemegi – isegi mitte mingite objektiivsete protsesside tõugata-lükata, vaid üha enam inimliku fantaasa ja illusioonide vangid… ja karta – ka ohvrid.
Meie pisike Eesti püüab kuulekalt püsida selles üldises raamistukus ja reeglites, mida Euroopa endale ja meile kehtestab, ja me oleme isegi pürgimas pisikeseks vapraks lipulaevaks sellel teekonnal “ise ka ei tea kuhu”. See on meie kena püüdlikkuse ja ustavuse demionstratsioon ja annab ehk meie kohalikele valitsejatele enesekindlust Euroopa ees ja tuge Euroopa poolt… Kuid ma pole kindel, kas tasub ikka olla esirinnas teel “sinna, kuhu ise ka ei tea”.
Ma vaataks huviga, mida ja kuidas meie juhid ette võtavad, kui Eestis elab äkki näiteks 50 või 100 tuhat inimest, kes peavad õigeks kanda pearätti ja 5 korda päevas, kus nad ka poleks, Allahi poole pöörduda. Ja kes solvuvad surmani, kui näevad poes müügil tillukest roosat põrsa kujulist müntide korjanduskarbikest, kuhu laps oma jäätiseraha korjab.
Mida meie valitsejad teevad, kui Tallinnas algavad tänavarahutused, süütamised, rüüstamised ja vägivald, mille põhjuseks on nõue keelata ja põletada raamat “Kolm Põrsakest”?
Ma olen Kolme põrsakest lugenud,hea raamat.Miks seda ei tohi lugeda.Kes keelab?Jälle ma ei ssa aru Loll pea on ihule nuhtluseks!