Turbulents Tallinna Jaani koguduses on väsitanud kõiki

Seoses õp Jaan Tammsalu juhtumiga olete avalikkuse huviorbiidis. Mida tähendab selline tähelepanu kogudusele?
See, et me tähelepanu all oleme, ei ole üllatav. Tegemist on Eesti esinduskogudusega. Asukoht, kirikuhoone, õpetajaskond – see tõstab meid esile. Tegemist on Sõna kirikuga ja väga aktiivselt tegutseva kogudusega. Praegune tähelepanu aga mõistagi ei ole see, mida sooviksime. See väsitab.

Nüüd olete teatanud, et astute koos kolme juhatuse liikmega ametist tagasi. Kas jääte edasi Jaani koguduse liikmeks?
Kindlasti jään.

Mis seda otsust pani tegema?
Põhjuseks on väsimus. Kuulsin hiljuti definitsiooni, mis sobib vastuseks – kaastundeväsimus. Minul on ka kaastundeväsimus. Aeg maikuust tänaseni, see on olnud pikk. Ametist lahkuvad juhatuse liikmed on sel ajal kogu aeg kaasa elanud – oma endisele õpetajale Jaan Tammsalule ja tema lähedastele; hooldajaõpetaja Eve Kruusile, kes suvel praktiliselt üksi jäi teenima ning suutis vaimulikuna hoida ära suuremate emotsioonide lahvatamise. Väsinud olen ka mõtlemast ja kaasa elamast kogudusele, kelle liikmete seas on erinevaid suhtumisi. Väsinud olen sellest, et mulle kurdetakse nii mõnigi kord, et me ei tunne enam kirikut ära. Et kirikust on saanud ilmaliku kohtumõistmise koht, vaidluste koht, kus kõrged vaimulikud ei esine alati vaimuliku sõnumiga, vaid pürgivad ilmaliku mõjukuse poole. Sellest väsimusest tingituna oli mul suur soov astuda juhatusest tagasi. Püüan teha pooleli jäänud asjad nii korda, et oleks hea üle anda teistele, aga ise selles enam mitte osaleda.

Kas Teil on lootus, et pärast 16. novembrit saate Jaani kirikus käia n-ö rea-koguduseliikmena, süüvimata koguduse elu juhtimisse? Arvate, et see õnnestub?
Jah arvan küll. Ma soovin seda ja teen endast oleneva selle heaks.

Konsistooriumi otsusega tuleb koguduse juhatusel koos Tallinna praostiga viia läbi uue õpetaja valimised. Uue õpetaja valimised peab lõpuni viima uus juhatus. Millised on teie soovitused uuele juhatusele?
Ma ei ole pidanud vajalikuks sellele mõelda. See ei ole enam minu ülesanne. Pikaajalise tippjuhina arvan oma kogemustele tuginedes, et see on igati hea komme, kui ametist lahkuv juhatuse esimees ei sekku ametisse asuva juhatuse tegevusse. Tagasi astuvad juhatuse liikmed soovivad igati jääda kõrvale.

Aga jätkuvalt koguduse liikmena on siiski oluline ka Teie ootus, millist vaimulikku oma kogudust teenima soovite?
Seda koguduselt väga ei küsita. Kirikuseadustik ei näe õpetaja valikul koguduse juhtorganil erilist rolli, saati koguduse liikmetel. Ennekõike on peapiiskopil voli kandidaat kinnitada. Seepärast ei olegi ma väga kedagi soovimas, aga kui mõtlen selle peale, et millised ülesanded on vaja täita sellel õpetajal, siis loomulikult peab ta olema üks silmapaistev vaimulik, kes inspireeriks ja suudaks tõmmata inimesi kaasa. Ma ei poolda teooriat, mis ei pea koguduseelu edenemiseks olulisena õpetajat. Kirik on organisatsioon ja inimesed on seal samad nagu mujal organisatsioonides. Õpetaja on sarnane X organisatsiooni tegevjuhiga. Inimeste eestvedajana ja võrgustiku ülesehitajana on õpetaja roll väga oluline. See on nii väikeses maakohas kui ka suuremas linnas – õpetaja peab olema võimekas. See toob inimesed kirikusse, paneb nad õiges suunas mõtlema ja koos tegutsema ja annab lõpuks rahulolu. Kiriklik sõnum jõuab nii kohale palju paremini.

Jaan Tammsalu osaleb praostkonna vikaarõpetajana Jaani koguduse teenimises, pidades üksikuid talitusi. Kas see, et endine õpetaja osaleb koguduslikus elus pisteliselt, on koguduse sisekliima seisukohalt hea või pigem pinget kasvatav?
Saame seda näha nüüd. Pühapäeval on esimene kord. (Intervjuu tehti 12.10. – Toim.) Üldiselt on nii, et kirikus käijaid on jäänud vähemaks, annetajaid on jäänud vähemaks. Pidime sellele ka koguduseliikmete tähelepanu juhtima rahanappuses. Sellele tähelepanu juhtimisele reageeriti ning me saime puuduoleva summa kuhjaga kiirelt kokku. Aga saime selle käigus ka tagasisidet: olen solvunud, olen pahane selle üle, mis te Jaaniga teinud olete ning ma ei kavatse enam raha maksta.

Kuidas juhatus käitus?
Tuli siis selgitada, et see ei ole nii. Et Jaan Tammsalu ise koguduse majandusjuhina palub ka, et jätkuvalt kogudust toetataks ja töötab selleks ise kaasa.

Kas eelnimetatud küsimusele oskaksite paremini pärast eelolevat pühapäeva vastata?
Jah, eks pühapäeval kirikuliste nägudelt ole võimalik näha. Teda on pikalt oodatud. See ootus on pingeid tekitanud. On loobitud ultimaatumeid, et kui Jaan ükskõik mis vormis kogudusetöös osaleb, siis mina ei tule. On neid, kes ütlevad, et ei tunne enam oma kirikut ära, kuna see on muutunud maapealse kohtumõistmise kohaks ning siin ei näidata enam üles andeksandmist. Sellised pinged on.

Millal saabub rahu?
Tahan toonitada, et rahutus ei puuduta suuremat osa koguduse liikmeist. Erimeelsused tulevad esile väheste puhul – nii ühes kui teises otsas on ikkagi vähe inimesi. Aga üles tõstetud probleem, see paistab välja küll.

Rahu võiks tulla, sest otsused on tehtud ja karistused on määratud. Tahaks väga loota, et Jaan Tammsalule antav teenimise kava on ka tõeline teenimise kava, kus teda vaimulikuna rakendatakse ja ta vaimulikuna ennast väljendada saab.

Kas jääte väite juurde, et just Jaan Tammsalu Jaani koguduse õpetaja kohalt tagandamise tulemusel on teie kirikus vähem inimesi käinud ja vähem annetusi tehtud?
Seda saab väita.

Kas koguduse liikmeid on jäänud vähemaks ja just sellel põhjusel?
Paar inimest on tõesti lahkunud. On alust nende motiivina näha seda.

Millisena näete Tallinna Jaani koguduse tulevikku?
Jaani kogudus ei saa olla kogu kirikust eraldi vaadeldav. Jaani kogudusel ei saa olla oluliselt paremat ega halvemat olevikku ega tulevikku kui meie luteri kirikul kokku. Minu arvates on meie kirik oma rolli ja mõjukust kaotamas. Siin ei ole küsimus Jaani koguduses. Tunnen, et siin on midagi olulisemat. Soovin, et kirik oma kunagise rolli taastaks ja leiaks taas selle, millega ta seda rolli täita saab.

Mida soovite lisada?
Minu eesmärk ei ole vastutusest eemalduda. Aga tunnen, et minu usupuhtusele on hea, kui ma nendest maajagamistest ennast distantseerin. Mõnikord ehmun ka ise, et millega tegeleme. Ma ei tulnud 10 aastat tagasi kirikusse, et juhatuse esimehena ilmaliku sisuga vaidlustes osaleda. Tulin teistel kaalutlustel. Igatsen tagasi aega, mil tulin Jaani, kus oli nii äge õpetajate kooslus.

Annely Neame: kõige rohkem aitab tõde

Annely Neame’ist sai Tallinna Jaani koguduse diakon 6. jaanuaril 2015 ja abiõpetaja 31. oktoobril 2020. Alates 1. septembrist ei teeni ta enam Jaani kogudust ja on Tallinna praostkonna vikaarõpetaja.

Annely Neame (fotol) alustas 36 aastat tagasi kirikutööd just Jaani koguduses, tema valdkondadeks on olnud noortetöö ja Tooma missa. Taizé palvused, mida õp Neame pidas Tallinna Jaani koguduses, toimuvad nüüd Tallinna Kaarli kirikus. Oma juubeliintervjuus Eesti Kirikus jagas ta, et 1989. aastal külastas Prantsusmaal Taizé vennaskonda ning jäi koguni kaheks aastaks vendade juurde ja jõudis hiljem Püha Andrease ordu õdede juures noviitsistaatuseni ehk kaalus nunna teed. Kui tuli otsustamishetk, siis mõistis, et peab oma teenimist Eestis jätkama.

Luterliku Maailmaliidu, Norra Misjoniseltsi ja Saksamaa Põhjakiriku toetusel on EELK loodud Misjon112 projekt, mille kaudu antakse hoogu missionaalsele liikumisele Eestis. Annely Neame on selle projekti juht. Lisaks on Annely Ukraina sõjapõgenike hingehoiu Eesti koordinaator ja Põhja piirkonna juht.

Lahkusid 1. septembrist Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ametist. Palun ava selle otsuse tagamaid.
Jaan Tammsalu kutsus mind Tallinna Jaani kogudusse tööle. Olen olnud n-ö tema inimene. Ta õnnistas mind noortetöö tegijaks, laulatas mind, ristis mu lapsed. Mõlema ordinatsiooni juures oli. Olen uskunud temasse. Kogudus toetas mu õppimist usuteaduse instituudis.

Juunis, kui Tammsalu skandaal polnud meediasse jõudnud, hakkasid koguduse liikmed mult selle kohta küsima. Ei teadnud, mis täpselt toimub. Tegin piiskoppide kaudu ettepaneku, et probleemist tuleb koguduses rääkida, tuleb teatada. Piiskopid olid nõus. Oli arusaam, et koguduse vaimulikud ja vajadusel ka praost peaksid ühiselt selguse saama. Minu ettepanek oli, et räägime avalikult kogudusega, milles on probleem, enne kui asi läheb meediasse. Sellele oli koguduse hooldajaõpetaja vastus ei. Juriidiliselt lahkusin vabatahtlikult. Suvel sai mulle selgeks, et see uks on minu jaoks kinni. Kontemplatiivse koguduse loomine oli mul juba ammu mõtetes, aga see polnud äratulemise põhjus.

Kas saan õigesti aru, et kriisi sattunud koguduse õhkkond ja valikud, mida tehti, on sinu lahkumise põhjus?
Püha Vaim elab ka minus, olin selle koguduse üks õpetajatest ja see ei lugenud. Minu äratundmine, kogemus ja teadmised on täpselt sama väärtuslikud kui teiste selle koguduse juhtide ja liikmete omad. Mind ei kuulatud, minuga ei räägitud. Tajusin väga selgelt võimukate kõnet ka enda suhtes ning nende suhtes, kellel polnud selles olukorras üldse häält – naised, noored, eakad, lapsed, eriti need, keda on erinevates suhetes kõrvale heidetud ja hüljatud. Keegi ei vali kõrvaleheidetuks olemist, isegi kui seda tehakse väidetavalt kokkuleppel ja uue armastuse puhkemise ajel. Sellepärast tuleb kõnelda ka hääletute perspektiivist. See on kõige suurem põhjus. Need, keda on Jaani koguduses ristitud, on minu käest küsinud, kas nüüd pean oma lastele rääkima, et teid võib ka maha jätta, abielu ongi ajutine. Armastus on, mis loeb. Lubadused pole tähtsad.

Mis võiks sinu meelest aidata koguduse tervenemisele kaasa?
Kogudus on inimesed. Igal inimesel on väärtus ja väärikus. Kõige rohkem aitab tõde. Tõde aitab inimestel terveneda. Probleem pole, et õp Tammsalu ei saa jätkata, vaid see, et tema valikute ja tegude tõttu on kogudus lõhki. Ma ei saa aru, kuidas hooldajaõpetaja ja tagasi astuv juhatus saavad mingitele seadustele tuginedes väita, et peapiiskop ja konsistoorium tahavad kogudust hävitada. Kuidas see võimalik on?

Jumala standardid on igale inimesele. Inimesed otsivad seda õiget teed – elu teed. Neile on seda ka õpetatud, ka seal samas kirikus. Nad on leeris käinud ja jutlusi kuulanud. Keegi ei ütle ju jutluses, et rikkuge abielu. Sõnade ja tegude vastuolu tekitab usulise kriisi. Vaja on organiseeritud kriisiabi. Selle ettepaneku ka tegin piiskoppidele. Kogudusel on vaja, et inimesed saaksid leinata oma pettumust. Kõige hullem on, kui inimesed ei saa seda kriisi läbi elada. Aidata ei saa vägisi. See peab olema läbimõeldud, professionaalne. Ei tohi suuremat kahju tekitada. See, et tegeleda pealmise vahuga ja mitte alumiste hoovustega – see ei ole õige. Oleks hea, kui uus õpetaja oleks väga hea hingehoidja.

Arne Hiob: kogudus on väsinud ebamäärasusest

Õpetaja Arne Hiob on olnud Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja alates 1993. aastast ehk juba 30 aastat. 1. novembrist siirdub ta emerituuri.

Koguduse teenimise kõrvalt on Arne Hiob (fotol) kaitsnud teoloogiadoktori väitekirja 2000. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonnas. On olnud õppejõud EELK usuteaduse instituudis, Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Viimasel umbes kümnel aastal tuntakse teda kui suurepärast Püha Maa reisijuhti.

Kirjutasid oma Facebooki lehel 6. oktoobril, et „laeva sõidukurss ei ole mulle enam vastuvõetav. Minu roll Jaani koguduse meeskonnatöös on üha kitsamaks jäänud, väsitavaks muutunud ja suviste segaduste tekkides viimaks ammendunud. Ei ole mõtet tööd jätkata seal, kus seda normaalselt teha ei saa“. Palun ava seda mõtet.
Olen 30 aastat Jaani koguduses olnud ja koormuselemente on palju. Minemine on igal juhul vabatahtlik, keegi pole lükanud. Võib-olla millalgi tulevikus olen valmis koguduses mõnel määral osalema, kui soovitakse. Mulle on pakutud loenguid siin ja seal, kutsutakse jutlustama. Pensionile jäämiseni on 2,3 aastat aega. Eelpensionile ma ei lähe.

Kas oled jäänud rahule kirikuvalitsuse otsustega, mis on Jaani koguduse kriisiga seotud?
Mul on hea meel, et mind oma soovi kohaselt emerituuri lubati. Olen väga tänulik, et selline otsus tehti. Pole mõtet paariks aastaks enne pensionit asuda veel mõne võõra koguduse peale, parem tegelda oma tugevama külje kaudu eesti kristluse teenimisega, milleks on loengud, raamatud, reisid ja vahel ka jutlused ning muu selline. Kavatsen tööd EELKs jätkata just nimelt niisuguse inimesena, nagu ma praegu olen.

Teatavasti soovivad neli Jaani koguduse juhatuse liiget tagasi astuda. Kuidas kommenteerid?
See on nende õigus ja valik. Nad on tulnud koos Jaan Tammsaluga ja tahavad ka eemalduda koos. Kuna nad ei saa enam edasi sama rõõmuga töötada, siis ei taha nad seda rõõmutult teha. Loomulikult ei ole nad kohustatud tagasi astuma.

Kogudus jällegi on väsinud ebamäärasusest. Kuulujutud, et kogudus käivat vähem kirikus, ei pea paika. Kirikus käib pidevalt rahvast. Oli Toomas Pauli ajal, ka Jaan Tammsalu ajal. See ongi minu jaoks Jaani koguduses üks ilmekamaid asju, et inimesed käivad kirikus. Ainult teatav lainetamine toimub, et juhtumisi on rahvast rohkem või vähem. Tohutu stabiilne kulgemine on Jaani kogudusele iseloomulik.

Kas on ka võimalik, et muudad lahkumise otsust seoses osa juhatuse tagasiastumisega?
Emerituuris ma konsistooriumi otsuse kohaselt olen ja sellest enam tagasi ei saa ega kavatse. On võimalik inimest emerituuri ajal uuesti tööle võtta. Ma ei tea, kas ma nõus olen, see sõltub asjaoludest. Me ei tea ühtlasi, millised võimalused avab meile Jumal homme.

Kas Tammsalu juhtumi tõttu on koguduseliikmete seas lahkujaid?
Kui Jaan Tammsalu tuli Tallinna Jaani õpetajaks, siis olevat lahkunud 13 inimest. Vähe. See on paratamatu, et iga vaimuliku tuleku ja minekuga mõni inimene läheb. Inimesed on vahetanud kogudusi igasugustel põhjustel.

Kevadel peaks Tallinna Jaani kogudus uue õpetaja saama. Millist vaimulikku Jaani kogudus vajaks?
Sellist, kes pinged ja hirmutamise välja kannatab. Tuleb olla valmis olema poksikott. Ütlen seda piltlikult. Kui suundud maakultuurimajast Estonia lavale, siis kriitika on ilmselt suurem. Nõudmised on suuremad. Minu kogemus on see, et kirikus asi nii karm pole kui ilmalikus maailmas. Võib-olla ma eksin – see ei tähenda, et ei ole nõudeid töö suhtes, et ei ole vahel vastuolusid. Poksikotti nimetada on ehk veidi ülepaisutatud, aga uus õpetaja peab võtma vastu ootamatuid lööke. Mitte alati üksikutelt riiakatelt inimestelt, aga vaidlusküsimused, tekkinud situatsioonid võivad teha seda, et tulevad ootamatud ülesanded, vahel pead ka vastu võtma ootamatut kriitikat.

Õpetaja kohta peaksid otsustavad olema usulised argumendid. Alles siis kerkivad nõuded, et ta peaks kõnelema hästi ning olema hea suhtleja ja majandusmees. Jne.

Kui palju vaimulikke Jaani kogudus sinu hinnangul vajab?
See sõltub peaõpetaja stiilist. Ega Toomas Pauli ajal ei olnud vähem koguduse liikmeid kui Jaan Tammsalu ajal. Tol ajal pidasime Toomas Pauliga kahekesi jumalateenistusi. Eve Kruus oli praktikant ja kui üks meist oli välismaal, siis Eve Kruus asendas. Tammsalu soovis rohkem vaimulikke, armulaua jagamist väljaspool altarit. Asju, mida tingimata ei pea tegema. Vaimulike arv sõltub uue õpetaja maitsest.

Jaani kogudus on kombinaat, mis töötas 30 aastat nagu masinavärk, kõigil oli oma osa teada. Tammsalu tulekuga mingid asjad teisenesid, aga elurütm läks sama moodi edasi. Tundub, et toimis suurem saksa täpsus kui Saksamaal. Jaani koguduses lained võnguvad, kord üles, siis alla, üldine keskmine jääb sarnaseks.

Kuidas Tallinna Jaani kogudus edasi võiks minna?
Inimeste omavaheliste suhetega on vahel nii, nagu näiteks armusuhetega, kus paljud osapooled ei saa jääda probleemitult koos tegutsema. Mingil hetkel ammendub koguduse endine kord, tekivad uued suhted, mis lõhuvad omalt poolt endisi – nii et nii mõnelgi tasub järele mõelda ja lahkuda, et mujal midagi paremat teha. Koguduses tuleks paika panna uus peaõpetaja, kes korraldab elu koos abiõpetaja(te), juhatuse ja nõukoguga, mis tulevad samuti uuendada.

Jaak Aus: Jaani koguduses on kõik haiget saanud

Kui Jaak Aus käesoleva aasta kevadel praostiameti oma eelkäijalt Jaan Tammsalult Tallinna praostkonna sinodi soovil üle võttis, ei teadnud ta, et õige pea saab talle praostina väljakutseks korraldada Tallinna Jaani koguduse vaimulikku teenimist.

Saab öelda, et praost Jaak Aus (fotol) oli Eesti Kiriku pöördumisel pisut tõrjuv. Kas maksab olukorda keerulisemaks teha, küsib ta ja tunnistab, et ilmselt Jaani koguduse sisekliima on hetkel jätkuvalt tundlik. Ta selgitab, et praostina ei pea ta hetkel eriti midagi tegema, vähemalt mitte sekkuvalt: „Ma ei pea korraldama vaimulikku teenimist Jaanis, sest kogudust teenib oma hooldajaõpetaja. Samuti on töös juhtorganid. Ma saan abi anda, kui kogudus või õpetaja seda minult küsib. Või kui kirikuvalitsus mind kirikuseadustikule tuginedes kohustab.“ Oluline on tema sõnul edasi minna.

Jaak Aus tunnistab, et on palju suhelnud Jaani koguduse „tavaliste liikmetega“: „Nad on jaganud oma muret. Ka oma seisukohti ja eelistusi. On neid, kes ütlevad, et ei soovi enam selle koguduse liige olla. On neid, kes ütlevad, et ei soovi Jaanis käia nii kaua, kui õhus on pinget. Olen näinud ka Kaarli kirikus neid, keda ma ei tunne ja kes ei ole meie koguduse liikmed, aga kes orienteeruvad liturgias ning kellest on mõista, et nad on kirikuinimesed. Võimalik, et Jaani liikmed.“ Ta selgitab, et on püüdnud kõiki veenda mitte uisapäisa kogudusest lahkuma: „Ütlen, et oodake uus õpetaja ära.“

„Kõik on Jaani koguduses saanud haiget – need, kes on Jaan Tammsalu toetajad, aga ka need, kes on pettunud Jaan Tammsalu tegevuses,“ toonitab Jaak Aus, soovides ümber lükata vahel kõlanud mõtet, nagu oleks haiget saanud vaid nn üks pool. Millal toimub koguduse tervenemine, see on praosti kinnitusel hetkel veel vastuseta küsimus.

Ausi sõnul tuleb tunnistada, et koguduse liikmete hulgas esineb protestikäitumist, aga suurt lahkumist kogudusest siiski pole täheldada. Näiteks ei ole Kaarli kogudusse kedagi Jaanist üle tulnud.

„Olen sada protsenti nõus, et inimesi on pannud mõtlema küsimus, mis põhjusel nad kirikus käivad. Kas nad liituvad kogudusega konkreetse vaimuliku pärast. Inimene võib nii ju tunda, aga olemuslikult on see hoiak juba vale – me peaks ikka Kristuse järel kirikusse minema, mitte mõne õpetaja ilusate sõnade pärast.“

Regulaarselt on Jaak Aus ühenduses Jaani kogudust praegu teeniva õpetaja Eve Kruusiga: „Või helistab tema mulle ja siis ma ikka küsin, kuidas ametiõel läheb. Ta vastab lühidalt ja kindlalt, et tal läheb väga hästi. Eve ongi väga tubli. Ta on sellega hästi hakkama saanud. Ma väga tunnustan ja kiidan teda. Püüan teda aidata, nagu saan.“

Küsimusele, milline vaimulik sobiks Tallinna Jaani koguduse õpetajaks, vastab Jaak Aus: „Kindlasti peaks ta olema pikema vaimulikustaažiga. Küpsemas eas isiksus, kellel oleks elukogemust. Väga oluline on kandidaadi puhul hingehoidlik aspekt – ta peaks olema väga hea hingehoidja ja lepitaja, et inimesed leiaks rahu ja saaks minna edasi. Koguduses on palju neid, kes on saanud haiget ja vajavad hingehoidlikku tähelepanu, julgustust ja toetust.“ Väikse mõttepausi järel nimetab Aus vajalikuks komponendiks ka teoloogilist kompetentsi, viidates Jaani koguduse aastatega tekkinud hea-Sõna-koguduse-kuvandile. Sealse koguduse vaimulikud on silma paistnud oskusliku sõnaseadmisega ja seda võimekust kogudus tõenäoselt eeldab ka uue õpetaja kandidaadilt.

Liina Raudvassar
Kätlin Liimets
Kaido Soom

Eelmine: Urmas Viilma: ühegi kristliku kooli algus pole olnud kerge

Järgmine: Kirikumuusikaga konkureeris Islandi imeliselt eriline loodus

Samal teemal

• Eesti Kiriku videouudistest valmis mosaiikvideo - 05.12.2023
• Vestlusring “Eesti Kiriku roll Eesti meediamaastikul” - 05.12.2023
• Mina, Jeesus Kristus (…) tulen nüüd oma Sõnaga teid, Eestimaa rahvast, valgustama ja teie silmi lahti tegema! - 05.12.2023
• Aita kivid katusele ja kirjuta end ajalukku! - 05.12.2023
• Põnev kohtumine Saksamaal - 05.12.2023