TULEVIKU EESTI | Toomas Paul: Tulvavete tulek ja Eesti
26.04.2018 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidKas Eestist võiks saada valgete Euroopa pärismaalaste viimane pelgupaik?
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit esitab oma Eesti Päevalehe „Tuleviku Eesti” sarja artiklis („Kui meid jääbki kõigest miljon” 21.02) mitu arvutust Eesti rahvaarvu kohta. Graafikud pakuvad tulemuseks kehva 700 000 ja tublit 1,4 miljonit. Rahu, ainult rahu, paanikaks pole põhjust.Paraku oleme rahvakild geopoliitiliselt ebastabiilsel maakohal, mis on ajaloos käinud käest kätte. Me ei saa tegeleda oma murede ja lootustega muust maailmast isoleeritult. Mis saab Eestist alanud rahvasterännu ajastul?
Euroopa ja Põhja-Ameerika teaduse ja tehnika revolutsioon viis kõikjal maailmas elanikkonna kiire suurenemiseni. Enamikus piirkondades järgnes laste keskmise arvu vähenemine, samuti Eestis.
Aastatel 1800–2015 suurenes Euroopa rahvastik neli korda, maailmas ja Aasias 7,3 ning Aafrikas 13 korda. Aafrikas oli 1800. aastal umbes 90 miljonit elanikku, praegu on ligi 1,28 miljardit ja 2100. aastaks ennustatakse üle nelja miljardi. Seega, kui kahe sajandi eest oli Aafrikas Euroopaga võrreldes poole vähem elanikke, siis sajandi lõpuks on seitse korda rohkem.Kusjuures, selles ÜRO Aafrika prognoosis on eeldatud, et sealne sündimus väheneb kiiresti ja jõuab taastootmiseks vajaliku tasemeni. Kuidas on see võimalik, kui sealne keskmine vanus on praegu 19,4 aastat?
Enamik Aafrika riike sai koloniaalajast kaasa toimiva valitsuse, turumajandusliku põhiseaduse ja Prantsuse või Briti mõjudega õigusraamistiku. Pool sajandit pärast iseseisvumislainet pole sellest suurt midagi alles jäänud.
Enamik Aafrika riike sai koloniaalajast kaasa toimiva valitsuse, turumajandusliku põhiseaduse ja Prantsuse või Briti mõjudega õigusraamistiku. Pool sajandit pärast iseseisvumislainet pole sellest suurt midagi alles jäänud.
Edasi loe Eesti Päevalehest.