Tori kirik taastati vabatahtlike tööga

Tänujumalateenistus Tori kirikus. Kirikuliste hulgas olid ka Pärnu üksik-jalaväepataljoni ajateenijad. Foto: Tiiu Pikkur

Eesti sõjameeste mälestuseks pühitsetud Tori Püha Jüri kirikus tähistati laupäeval, 20. oktoobril tänujumalateenistusega kaht tähtpäeva: Tori kirik sai 155aastaseks ja Pärnumaal on vabatahtlikku muinsuskaitsetööd tehtud 20 aastat.Jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, kaasa teenisid peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik, Pärnu praost Enn Auksmann, Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja Tõnu Taremaa, katoliku kiriku preester Einar Laigna ning kaplan Eduard Kakko. Muusikaga teenisid Armeenia Apostliku Kiriku Eesti koguduse eestseisuse esimees Armen Andranikyan (laul) ja Anne Lilleta (orel), esines Eesti Sõjameest Pärnu Ühenduse meeskoor Helle Kullamaa juhatusel.

Kirik põletati sõja ajal

Tori kirikule pandi nurgakivi 1852. aastal. Kolmkümmend aastat hiljem ehitati juurde ristlööv, linnulennult on 700kohaline kirik ristikujuline. Pühakoda hävis 1944. aasta septembris, kui põgenevad Saksa väed selle maha põletasid. Kohalikud tahtsid küll pärast sõda kiriku taastada, kuid nõukogude võim keelas selle ära. Kiriku varemetes tegutses mõnda aega lasketiir, hiljem kasvasid aga müüride vahele puud.
Kirikuhoone taastamise mõte kerkis taas päevakorrale kaheksakümnendate lõpus ja ametlikuks alguseks võib pidada 1990. aasta 7. aprilli, kui Tori muinsuskaitse seltsi esimehe ja tänase koguduse juhatuse esimehe Jüri Kase algatusel esimene suurem talgupäev teoks sai. Tori kirik otsustati taastada kui Vabadussõja ja II maailmasõja ohvrite mälestusmärk. Regulaarseid jumalateenistusi hakati pidama 1994. aastast, esialgu toimusid need ehitustööde keskel. Eesti sõjameeste mälestuskirikuks pühitseti pühakoda 2001. aasta jüripäeval.

Kõrged eesmärgid

Muinsuskaitselise tegevuse 20 aasta pikkust ajalugu meenutas oma jutluses peapiiskop Andres Põder. Ta ütles, et kui kaheksakümnendate aastate lõpul tekkis üle Eesti hulgaliselt muinsuskaitseklubisid, siis seadsid need eesmärgiks taastada oma mälu, oma ajalugu, taastada eneseväärikus, oma kujud ja oma kristlik kirik, aga suur eesmärk oli taastada Eesti vabariik. Ja me oleme selle rikkuse saanud, märkis peapiiskop. 
Eks ole ju Tori kirikki taastatud tänu kohalikule muinsuskaitseklubile ja selle energilisele juhile Jüri Kasele.
Laupäevasel tänujumalateenistusel avati kirikus erukapten Harald Nugiseksi büst. Jüri Kask ütles kuju avades, et see on tänuks Eesti kaitselahingute sangarile, mehele, kes alati on seisnud Tori kiriku ülesehituse juures. Kuju autor on skulptor Mati Karmin, kes on loonud ka altariseina Ristilöödu kuju ning Püha Jüri ausamba kiriku kõrval.

Tiiu Pikkur