Toomas Paul: “Pühad jäävad oma kohale, kuigi nende tähendus võib totaalselt teiseneda.”
28.12.2014 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidKogu elu on vaheldumine. Süda tuksub verd pumbates, me hingame sisse ja välja, oleme ärkvel ja magame. Meid saadab päeva ja öö rütm ning me ootame kevadet või talve, kuidas keegi.
Rütm paneb asjad paika ja laseb elul rahulikult kulgeda, kui me teame, mis järgneb. Sügise saabudes hakkame mõtlema jõuludele, heldinult lapsepõlve jõule meenutades. Jõulud korduvad igal aastal jälle, ent igal aastal on ootus uus.
Juba selles ootuses on rohkesti meeldivat. Pühadekaartide kirjutamine on tore töö: mõtled ükshaaval kõikidele oma sõpradele ja kaugel viibivatele kallitele ning saadad neile teele oma parimad soovid.
Muidugi, praegu võib tigupostiga saadetavad kaardid kirjutamata jätta ning õigel päeval hiireklikiga läkitada e-kaardi. Või SMS-i. Ja lapsed ei pea enam jõulukinkidest unistama, sest mitu kuud on aknal sussid, kuhu päkapikud panevad igaks hommikuks midagi head.
Meie aega iseloomustab kohene rahuldus. Esiisad igatsesid, et jõuaks kätte pühad, mil ometi saab „oma käega ossi võtta“. Külluseühiskonnas ei ole vaja midagi oodata. Pürotehnika on vabamüügis ja nii algab aastavahetuse ilutulestik rikaste elurajoonides nädalaid varem.
Edasi loe Elutargast.