Toomas Paul: Piibel ja DNA kui teeviidad

Elul ei ole vaja midagi uut välja mõtlema hakata, ta lihtsalt võtab varuks pandust vajaliku võtte ja kasutab uueks otstarbeks.

Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb selgesti puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit. Nõndasamuti on taimelehtede ja vereringesüsteemiga, ent ka turbulentsete voogudega vedelikes, liivaluidete, lumehelveste, pilvede ja rannajoonega.

Fraktaalne on kogu universum. Tuleb ainult suuta piisavalt palju abstraheerida, et seda hoomata. Akadeemik Jaan Einasto kinnitab: “Kõige huvitavam on see, et pilt, mille me saame mikromaailmast – aatomite siseehitusest ja veel sügavamalt –, läheb kokku või on seotud suure pildiga, maailma mõistmise seisukohalt need pildid täiendavad üksteist.”

Mida väiksem ja energiarikkam mikromaailma osake, seda suuremaid protsesse universumis ta määrab. See tuleb sellest, et kui maailm tekkis, määrasid alguses kõige väiksema osa omadused ära kõige suurema, kõige varem tekkinud struktuuri ehituse. Nii on aatomituumades toimuvad protsessid määranud ära tähtede ehituse ja energiaallikad.

Edasi loe Maalehest.