Toomas Paul: pidurdamatu protsess
24.12.2012 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidTeoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul kirjutab värskes Õpetajate Lehes, et jõulude lävel on paras pärida, kas inimkond on pärast Jeesuse sündi edasi arenenud.
Kas edasi tähendab, et paremaks? Mille suhtes paremaks? Niisiis, kõigepealt tuleb silmitseda, kuidas arengu mõiste endaga lood on.
E. M. Cioran arutleb õelalt: «Progressiideega on nii, et ilma temata ei saa, aga ometi pole ükski saavutus ühemõtteliselt väärt, et temal pikemalt peatuda. Täpselt samuti on elu «mõttega». Elul peab olema mingi mõte. Aga kas on ühtegi, mis lähemal vaatlusel tobedaks ei osutuks?»
Looduse üksikseaduspärasustes ja -detailides on tulutu otsida otstarbekust. Küsimus saab kerkida vaid metatasandil, universumi ja ta viimse tähenduse, selle mõtte või mõttetuse kohta. Ent nii mõttetus kui ka Mõte on propositsioonid, mida ei saa ei verifitseerida ega falsifitseerida.
Igasugune tunnetusteooria, see tähendab katse püstitada teadmisele universaalse kehtivuse kriteeriume, on viinud lõputu regressiooni, nõiaringi või ületamatu enesele viitavuse paradoksini. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu.
Edasi loe Postimehest.