Toomas Paul: Aus vale, vale ausus

Kas üksikinimene saab jääda ausaks, kui ühiskond on
üles ehitatud valele?

 Mäletan, missuguseid tundeid tekitas 1974. aastal Samizdati levitatud Aleksandr Solženitsõni manifest “Elagem ilma valeta!”.

Maailm oli mustvalge, valik selge: “Kui inimesed tõmbuvad valest eemale, lakkab vale lihtsalt olemast. Ta sarnaneb nakkusega, mis saab eksisteerida ainult inimeste seas. /…/ Tunnetanud, kus on vale piir (igaüks näeb seda esialgu erinevalt), tuleb sellest gangreenipiirkonnast eemale taganeda. Pole tarvis ideoloogia surnud luid ja soomuseid kokku kleepida, pole tarvis mädanenud räbalaid – ja me imestame, kui kiiresti ja abitult vale maha pudeneb, ning see, mis peab olema alasti, ilmnebki maailmale oma alastiolekus.”

Nõnda sündiski. Kaksteist aastat hiljem algas glasnost. Ja absurdi impeerium vajus vaikselt kokku.

Édasi loe Maalehest.