Toomas Jürgenstein: kuidas kasvatada noortest kriitiliselt mõtlevaid isiksusi?

MMSi-taoliste nähtuste leviku üheks eelduseks on teatud tõsiasjade eiramine ja kindlasti pole see pelgalt Eesti probleem. Laiemalt käsitletakse seda teemat näiteks 2015. aasta märtsis ilmunud ajakirja National Geographic eestikeelse väljaande artiklis «Umbusu ajastu». Nimetatud artiklis, kuid ka ajakirja esikaanel on toodud hulk tänapäeval laialt omaks võetud väiteid, mida loodusteadused ei kinnita, näiteks: kliimamuutus on väljamõeldis, evolutsiooni ei ole toimunud, Kuule maandumine oli võltsing jt.

Kuna tegelen koolis religioonide õpetamisega, olen eelmises lõigus loetletud väidetest puutunud kokku kõige enam evolutsiooni eitamisega. Ikka tuleb aeg-ajalt ette õpilasi, kes väidavad, et loomisõpetusest lähtuvalt ei saa nad aktsepteerida evolutsiooniõpetust. Lisamärkusena, see hoiak esineb ka vastupidisel kujul: eeldades, et religiooni omaksvõtt tähendab automaatselt evolutsiooni eitamist, kannavad paljud õpilased religioonid tõsiste maailmavaadete hulgast maha.

Enesekindlus ja teadmatus

Mulle näib, et teatud imeravimite entusiastliku jaatuse ja evolutsiooni eitamise vahel on võimalik leida paralleele. Toomas Paul toob oma igihaljas leeriõpikus «Maise matka poolel teel» analoogia omapead piibliuurimise ja meditsiini vahel: «Juudi filosoof ja arst Markus Herz sai teada, et üks tema endistest patsientidest on hakanud ise ennast tohterdama meditsiinikirjanduse põhjal. Herz nentis: «Ta vaadaku ette, et ta mõne trükivea kätte ära ei sure.» Suur hulk igasuguseid kummalisi sekte on sündinud just liiga enesekindlast piibliuurimisest.»

Tundubki, et MMSi jaatajaid ning evolutsiooni eitajaid iseloomustab tavaliselt küll usin tegelemine vastava teemaga, kuid seda teatud tõsiasju ignoreerides ja eitades.

Edasi loe Postimehest.