Järele mõeldes polnud mul aga kohest vastust, kas tänujumalateenistus on midagi sellist, mis peaks kuuluma riigijuhiga seotud avalike ürituste hulka, või jääb see sündmus vastavalt maailmavaatele presidendi ja Jumala vaheliseks asjaks.

Kahtlemata on riigi ja kiriku vahekord komplitseeritud, alates Aurelius Augustinuse (354–430) ühest kuulsamast teosest «Jumala riigist» on seda teemat ikka ja jälle püütud mõtestada. Ka riigi ja kiriku suhetes võib olla esindatud mitu mudelit: kirikupea võib olla samal ajal riigipea, nagu paavst Vatikanis, mitmel maal on riik eelistanud selgelt üht kirikut, näiteks Venemaal on selleks õigeusu kirik, Eesti põhiseaduses on  öeldud, et meil pole riigikirikut. Küll aga on võimalik mitmel tasandil riigi ja kiriku koostöö.

Edasi loe Postimehest.