Tõlkida, trükkida, levitada ja tutvustada …

Piiblipäeva auditoorium koosnes nii usuteaduse instituudi ruumes viibijatest kui üle veebi üritusest osavõtjatest. Eesti Piibliselts

Esimest korda nägin, et saan oma mõtteid värskelt rakendada, Riia Eesti koguduse tugipäeval, misjonipäeval. See läks väga hästi. Tean, et üks või isegi kaks Riia eestlast osaleb nüüd Tartu Pastoraadi piiblikoolis Zoomi kaudu.

Selts, mida sa juhid, on meie kiriku lähilukku kirjutatud paljude piiblipäevadega. Äsja toimus kolmekümnes. Kui keeruliseks teemaks osutus selle korraldamine?

Hakkasime ettevalmistusega tegelema kuskil veebruarikuus. Arvestasime, et kui enne koroonat oli meil teemaks Piibli tõlkimise temaatika, kuidas tänapäeva heebrea keelde Piiblit tõlgitakse vanast Piibli heebrea keelest, ja Jeruusalemma piibliseltsist oli meil külalisettekandja siin Tallinnas, siis oli plaan edasi vaadata, kuidas tänapäevasesse kreeka keelde Piiblit ümber pannakse muistsest koinee kreeka keelest. Kahjuks jäi viimane plaan natuke poolikuks, sest pandeemia tõttu jäi välislektor Kreekast tulemata ning pidime kontseptsiooni muutma. Leidsime, et nüüd võiks olla ühtne tervik Piibli tõlgenduse ja kasutuse küsimusest esimesel kolmel sajandil.

Sellele ideele ehitasitegi siis tänavuse piiblipäeva?

Just nii. Kuna Eestisse on tulnud prof Tarmo Toom, kes on läänekristluse ladina suuna eriline spetsialist, siis oli rõõm teda paluda rääkima. Ja teiselt poolt meie instituudi õigeusu õppetooli koordinaator Tauri Tölpt, temalt palusime samalaadse ettekande, aga idakristluse kohta. Me saime vaate, kuidas Piiblit tõlgendati varajastel sajanditel nii lääne- kui idakristluses.

Mina käsitlesin juudikristluse temaatikat. Püüdsin Uue Testamendi põhjal kaardistada, mismoodi seda Jeesusesse uskujate gruppi vaadati ning kuidas nad ise võisid ennast tajuda. Kuidas juut Paulus kirjutas oma rahvast, nendest värsketest kogudustest, mida ta nimetas „tõeliseks Iisraeliks“, kuna etnilised juudid seda tema hinnangul polnud. Tunnistades Jeesust Issandaks ei tulnud aga juutidel pähegi ennast enam mitte juudiks pidada. See on väga põnev teema, sest uurida 2000 aastat tagasi elanud kristlaste identiteedi temaatikat on tõesti huvitav, ent metoodiliselt väga keeruline.

Olen kuulnud, et UI tudengid said piiblipäeval osalemise põhjal teha kodutöö. Kas tööde sisuga oled saanud tutvuda?

Mitte kõik 12 pole veel laekunud. Kuna UIs on sessiooni aeg, siis üliõpilased olid hommikupoolikul hõivatud teiste ainetega, aga alates kella 13st olid nad kutsutud osalema piiblipäeval. Neile oli antud ka õpiülesanne reflekteerida ja teha kokkuvõte kuuldust. 12 üliõpilast osales Zoomi teel.

Üks magistriastme üliõpilane kirjeldas päeva teist poolt hea kaanonina.

Me väga teadlikult oleme juba varasematel piiblipäevadel sisse programmeerinud piiblipäeva laiema kasutuse võimaluse ning kaasanud üliõpilased. Muidugi oli konverents avatud kõigile huvilistele ning on hea meel, et seda võimalust päris aktiivselt ka kasutati.  

Milliseid tähelepanekuid üliõpilased esile toovad?

Väga erinevaid. Ma ei ole ka veel jõudnud kõiki töid lugeda (intervjuu tehakse esmaspäeva hommikul – L.R). Mul on hetkel lugemisel töö, mis toob Tarmo Toomi ettekandest esile fakti, kuidas juba varajastel sajanditel ka lääne kirikuisad tegelesid tekstikriitikaga ja võtsid tõsiselt tõlkeprobleeme. Algteksti tähendus ja osakaal oli oluline, oldi teadlikud keele mitmetähenduslikkusest ja ebaselgusest. Üliõpilased toovad esile, et nii Toomi poolt lääne suunal kui Tölpti poolt ida suunal kummutatakse efektselt need uuemal ajal tekkinud arusaamad, nagu ei oleks varajaste sajandite piiblitõlkijad suhtunud teksti kriitiliselt. Ei pea arvama, nagu seda tegi hulk 20. sajandi lääne teolooge, et alles meie nüüd oskame Piiblit teaduslikult vaadelda.

Samuti viidati palve tähtsusele Jumala sõnast arusaamisel ja Jumala armu osatähtsusele sõnumi taipamisel – see oli läänekristlusest esile tõstetud. Toodi esile literalistliku ja allegoorilise tõlgendusmeetodi ühtpidi vastandamine ja teiselt poolt vaadatult ka neist mõlemast – ida- ja läänekristluses – arusaamine.

Tihti on konverentsi huvitavamaks osaks see, kus pärast ettekandeid esitatakse ettekandjatele auditooriumist küsimusi ning tekib spontaanne diskussioon. Kas ka piiblipäeval vallandus mõttevahetus?

Meil olid väga huvitavad vestlused kõikide ettekannete järel. Kohe esimese ettekandja Tiina-Erika Friedenthali esinemise järel arenes põnev diskussioon. Ka ülejäänud esinejate, kokku oli neid viis, ettekanne tekitas küsimusi. Diskussioone kandsid kaasettekandjate küsimused ja teemaarendused. Ja nii lõpuni välja. Minu ettekandele järgnev arutelu vältas kella kuueni õhtul. Lõpetasime, kui piiblipäeva ametlik osa oli juba mitu tundi ametlikult läbi

Juhtisin tähelepanu ja sõnastasin väite, et idakristluse puhul võime näha, et juba Piibli põhjalik ja individuaalne lugemine saab olla lausa hingehoidlik. Kui lugeda vanade kirikuisade õpetusele tuginedes Piiblit, siis on juba hingehoid pooleldi tehtud.

Kui kristlased jaotuvad erinevatesse konfessioonidesse, siis Piibel on üks ning see ühendab kristlaskonna. Ka teie piiblipäeval oli oikumeeniline mõõde, ettekandjad kuulusid erinevatesse kirikutesse.

See on kogu aeg nii meie seltsi piiblipäevadel olnud, selle kohta ei ole kunagi küsimust tekkinud. See, mida ja kuidas teha, kerkib ikka Piibli teoreetilistest ja praktilistest vajadustest, samuti seltsi praktilistest vajadustest. Meie küsimus on, kuidas ja millega saab meie kitsastes Eesti oludes edasi minna. Et selts saaks täita oma põhiülesannet, milleks on Piibli tõlkimine, trükkimine, levitamine ja tutvustamine.

Kui vaatame esimesi kristlikke sajandeid, siis ei olnud ida- ja läänekiriku piiblitõlgenduste praktikatel selget jäika piiri. Muidugi kui läänekristluses hakkas alates 4. sajandist rohkem ladina keel domineerima, siis idas jäi kreeka keel alles. Nii et mõne inimese ettekujutus selle perioodi vastuoludest ida- ja läänekiriku piiblitõlkimistel ei pea paika.

Piiblipäeva toimumispaiga osas olete jäänud Tallinna-keskseks, aga alati pole see nii olnud.

Aastast 1993 on neid peetud. Varasem praktika oli seotud rändamisega. Ärkamisaja tuules armastati Eestis ringi käia. Väga armastatud oli meile Jüri kirik ja kohalik gümnaasium, kus meenutati vaimulik-tõlkijat Anton Thor Hellet. Viimastel aegadel oleme leidnud, et koht UIs on ennast täielikult õigustanud. See koht on hea kõikidele. Oleme jõudnud formaadini, kus alates kella 13st oleme päevakorras jõudnud teemadeni, mis sobituvad hästi õppetööle ning me kutsume sellest osa saama meie tudengid.

Millised eesmärgid seate piiblipäevale?

Soovime korraldada päris laiale seltskonnale ühe läbimõeldud ettevõtmise aastas. Sellise, millest võiks võtta osa nii UI kui TÜ usuteaduskonna üliõpilased ja õppejõud. Enam ei ole see võimalik ja mõistlik, et selts teeks enda liikmetele ühe ettevõtmise ja ülikoolid teeksid omadele sama suunisega teise ürituse.

Piiblipäevadega soovitakse, et nii piibliseltsi kui erinevate kõrgkoolide, aga ka koguduste liikmete teadlikkus üksteisest kasvaks. Et siit tekiks tutvused ja kontaktide vahetamised ning edasised lävimised. Seekord osales piiblipäeval Zoomi kaudu ka mõni soovija Tartu Pastoraadi ning Tallinna Kaarli koguduse piiblikoolist. Kasvõi üks kord aastaski võiks kokku saada, et tutvust hoida, uusi tutvusi leida, et suhelda.

Eraldi soovime just piiblipäevadega tugevdada seltsi. Siin rajame eeldusi uute liikmete saamiseks.

Kas võib nii mõista, et piiblipäeva korraldajana jäid sellega rahule?

Oleme korraldajatena tõesti rahul. Ettekanded olid väga põnevad ja kokku sobivad. Rõõm on ka huviliste rohkusest. Kohapeal oli saalis ehk silma järgi paarkümmend inimest, siis oli 12 üliõpilast üle Zoomi ning kaugjuhtimisel võttis päevast osa veel umbes 30 huvilist. Piiblipäev sidus UId Tartu ülikooli, EPSi ja kahe piiblikooliga.

Liina Raudvassar