Psalmide raamat on nagu kaasaegsed lauluraamatudki läbinud mitu etappi, mille käigus on psalme ja nende järjekorda muudetud. Juutlik traditsioon on Taavetit psalmide raamatu kirjutajana esile tõstnud. Vana judaistlik psalmikommentaar Midrash Tehillim kirjeldab psalmide teket järgmiselt: «Mooses andis Iisraelile viis seaduseraamatut ja Taavet andis viis psalmide raamatut». Jutt viiest psalmide raamatust viitab ka Soome kiriku 1992. aasta piiblitõlkes kasutatud viisile jagada ...

Michelangelo «Mooses». 1513–1515; marmor, kõrgus 235 cm. Rooma Püha Peetruse kirik. Repro Egiptusest pääsemine on üks Vana Testamendi olulisematest Jumala päästetegudest, kui mitte kõige olulisem. Teine Moosese raamat kõneleb sellest, kuidas Jumal juhib ja kannab hoolt. Issand kuuleb oma rahva ahastushüüdeid Egiptuse orjuses ja päästab enda omad. Teises Moosese raamatus räägitakse, kuidas Jumal annab ämmaemandate tööle õnnistuse ja kuidas iisraellased tugevnevad. Mooses jääb ...

Kõiki sadat viitkümmend psalmi, kogu psaltrit, kõiki Taaveti laule peast teada ei ole meile tänapäeval enam ihaldusväärne eesmärk. Enam ei kehti reegel, et pühakiri tuleb läbi lugeda aastaga ja kõik psalmid nädalaga, Psalterium per hebdomadem, Scripturam per unum annum, nagu see oli kunagi kombeks kloostrikogukondades. Aga psalter tõmbab meid siiski ikka uuesti ligi. Kogu pühakirjast pöördume vist kõige sagedamini psalmide juurde, loeme ning laulame neid ikka uuesti, ...

Kiri heebrealastele on oma stiililt pigem jutlust kui kirja meenutav. Kirjutaja peab oma kirja manitsuskõneks (lógos tes parakléseos, 13:22). Nimetus vihjab algkristliku jumalateenistuse jutlusele. See tähendas prohvetite raamatu teksti järel peetud manitsuskõnet ehk jutlust algkristlikus jumalateenistuses. Sellele viitavad ka algussõnad: «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis prohvetitele esivanemate kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu» ...