Pime oli. Koer haukus. Uni nii mõnus, magus ja sügav. Hingasin kaks korda, siis veel kolm korda. Sirutasin jalgu pikale. Ei no mitte kuidagi ei tahaks liigutada. Koer haukus, üsna ägedasti. Sai ju aru, kas ta haugub niisama või kellegi peale. Häire jällegi. No ei tahtnud. «Remo, mine sa vaata, mis seal on,» kostis pimedast ema hääl. Panin väikse tule põlema. Ajasin ennast pahurasti kuidagimoodi riidesse. Ikka ei saanud veel õigesti aru, kuhu suunas pean kulgema. Kuuse ...

Hilissügisene videvik otsekui tõusis maast üles. Vaatasin: vana talu seinad mustasid juba tugevasti pimenevas õhus. Millised krobelised, soonelised need seinalauad olid – ajavoost puretud. Vaid aknaid ja ülemist osa eraldas veel mustavas õhus. Tuli põles toas ja esikuuks seisis lahti. Me olime Moonikaga äsja koos elama hakanud, üheealised vanemad inimesed. Ja nüüd, pimeduse veerel me olime tulnud siia kaugesse tallu, et natukenegi omaette olla. Kui inimesed alles asuvad koos ...

Oli selline asi, et tahtsime ühte masinat osta. Mis masinat täpselt – pole tähtis. Ostmisega on nagu armastusega: see tõuseb üles, köeb ja põleb mõned päevad; ja siis see vaibub, tasaneb, kaob. Telestaar tunnistas, et läks ostukeskusesse, ei saanud pidama ja ostis kakskümmend paari kingi. Enamikku ta ei võtnud pakendi seest väljagi. No milleks nii palju? Selle asemel et masinaid põllumajanduses või muus töös rakendada, olid need muutunud ostu-müügi objektiks. Üks müüja ...

Kui ma pärast matuseid vanemate majja sisse tulin, oli seal jahe, rõske, sumbe. Kütmata maja oli seisnud kuid kinnise ukse taga. Asjad seisid, nagu miski oli inimestest jäänud: luuavars verandanurka vajunud, vundament vähe katki, kondid koerakongi suudmel. Esikus seisatasin, hingasin. Lõhn – seisnud, sumbunud, vana lõhn. Igas majas oli omasugune lõhn, siin siis niisugune. Tõmbasin esikukapi korraks lahti: vanu riideid, kaltse, pesu tuubil täis topitud. Misasja ma nendega ...

See oli Eero esimene traktor. Esimene päris ja oma traktor. Oi! – palju oli Eero sellest mõelnud, unistanud ja kujutlenud. Hing kohe ihkas tegutsema: pööraks laias kaares paremale ja vasakule, müristaks ja mässaks õhtuni. Nüüd ta siin seisis, esimene oma masin. Võilill kasvas juba üles, aga rattad ei liikunud veel. Raha nappis igatepidi, ei osanud, kust juurde saada. Mõnest juhuslikust äriotsast Internetis ei tulnud just palju. Seepärast oli ka hinna ja kvaliteedi suhe ...