Lauri Sommer Pööripäevaks saavad kammitud surnute juuksed selles aias, majaaseme pealagi, köögipõranda telliste tykid punase kõõmana liivmullas laiali. Noored kirsipuud kulul. Põuapäikese kätte riisutud tolmune kärnkonn ukerdas varju yle saialilletihniku varemete. Kui vihm viimaks jõuab saab temast diadeem surnute juustel Luulekogust „Kodu kaduvas“, kirjastus Tiivaalune, Räestu 2019

Kirikuaasta viimasel kolmel pühapäeval keskendutakse n-ö viimastele asjadele: surmale, viimsele kohtule ja igavese elu lootusele. Paljude jaoks on kokku sulanud nende pühapäevade eri tähendus ning näiteks surnutemälestuspüha ja igavikupühapäeva käsitletakse lausa sünonüümina. Asjaolu, et tänavu langeb igavikupühapäev kadrilaupäevale, mil sarnaselt mardilaupäevaga tunneb meie rahvatraditsioon sanditamist, paneb küsima, milline on hingedeajal rahvakalendri vahekord ...