Slava Ukraine

Teemal ‘ Hingehoiuveerg ’

Meenutades möödunut ja oodates uut

   Nelli Vassila. Arhiiv. Möödas on jõulupeod ja saabumas uus aasta. Vana aastat ära saates meenutatakse nagu ikka möödunut, tehakse kokkuvõtteid, analüüsitakse olnut ja antakse lubadusi tulevikuks. Milline oli sinu aasta? Millega tegelesid möödunud aastal ja mida oma prioriteediks seadsid? Milliseid muresid lahendasid ja mille pärast su süda valutas? Mis oli sinu hingel? Praegusel koroonaajal on möödunud aasta täis sellega seotut. On majanduslikke muresid, on ...

Valgustatud armastuse aiad

Aare Rüütel. Tiina Kõrtsini. Mõeldes hingedest ja surmast tuleb samal ajal tänulik olla meile antud elu eest. Üks idamaine vanasõna ütleb: „Needsin tõsiasja, et mul polnud kingi, kuni kohtasin meest, kel puudusid jalad ...“ Kes iganes selle kunagi kirjutas, sai maailma asjadele pihta. Eile lahkus planeedilt nimega Maa igavikku üle 160 000 hinge. Nii on juhtunud sellel aastal iga päev (https://www.worldometers.info/). Lisaks jäävad paljudel inimestel maailmas ...

Kirju kindapaar

Lea Saar. Erakogu. Elame kõrvuti oma lähedastega ja igapäevases kulgemises juhtub igasugust. On sõprust ja armastust, on pingeid ja nägelemist. Oleme harjunud, et meie lähedased on meie juures ja kuidagi turvaline tundub nende peal harjutada ka võimumänge või siis valada ühiskondlike nähtuste pärast tekkinud pahameelt välja.  Milles nende lähedaste tegelik väärtus seisneb, võib selguda alles siis, kui see lähedane kolib kodust välja või hoopis sureb. Mõlemal ...

Armastagem oma ligimest nagu iseennast – hingehoidlikud kodukülastused

Hingehoidja Nelli Vassila. Pange korraks silmad kinni ja kujutage ennast ette kauges tulevikus – olete vana ja teie keha on nõrkenud. See on nii põduraks jäänud, et kodunt lahkumine on pingutust vajav ettevõtmine. Seejuures ei ole lootust, et olukord paremaks läheks. Te olete õnnetu ja üksik. Tahaks jagada oma muret, aga pole seda kõrva, mis kuulaks.  Mida te selles tulevikus tahate, et inimesed teile teeksid? Kas tahate, et nad jätaksid teid üksindusse? Või ...

Armastus asenduskodus

Aili Ilves. Paar nädalat tagasi sai minust ristiema. Eriliseks teeb selle sündmuse see, et minust sai ristiema asenduskodus kasvavale lapsele. Olen selle lapse kasvataja olnud viimased kaks aastat. Bioloogiline ema ei ole lapse vastu eriti huvi tundnud. Ka nüüd, kui oli lapse sünnipäev, ei tulnud emal see meeldegi.  Lapse soov saada ristitud tuli ilmsiks pisut enne jõule. Olime temaga käinud mõnes kirikus, osalenud teenistustel, palunud armulaual õnnistust. ...

Erihoolduse peretöötaja üks päev

Anneli Anna Tamme. Kuulen helinat. Tegelikult olingi juba ärkvel ja ootasin kinnisilmi mobiili äratust. On teisipäev, seinakell näitab 8.39. Ilm on poolpilves. Heidan teki kõrvale ning alustan hommikuvenitustega. Täna ei ole palju aega pikalt venitada, sest asjaajamisi on tavapärasest rohkem. Metsa alla käima ei jõua, kuid rõdu peale hüppama ja ennast patsutama ning hingama jõuan küll. Külm dušš ja riided selga ning kodualtari ette hommikupalveid lugema. Pärast ...

Meie usus on tugev kindlus

Elu üks vältimatu osa on muutused. Kätte jõudnud maikuus näeme neid enda ümber palju. Märkame muutusi esmalt looduses, kus rohelus ning õitsemine võtavad aina enam võimust. Paneme tähele, et muutused ilmnevad ka ilmas, mis kord annab suvekuumust, siis talvele kohast külma.  Maikuu üks rahvapärane nimetus on nelipühakuu, mille algupära ilmselt kristlikule lugejaskonnale täpsemalt selgitama ei pea. Püha Vaimu väljavalamine ja kiriku sünnipäev kätkeb eneses ühte ...

Andestuse väest

Tuuli Võsa. Vajame andestust nagu õhku, vett ja toitu. Andeks anda ja andeks saada on eluline vajadus meie sees. Pelgalt teadmisest, et andestust on vaja, jääb siiski väheks. Ka see, kui keegi kõrvalt ütleb „Andesta talle!“ või „Mine palu andeks!“, ei pane kumbagi osapoolt selles suunas liikuma.  Andestuse vägi on Jumala kingitus meile. Kas oskame seda kasutada? Juba väiksele lapsele on tuttav see tunne, mis närib ja puurib meie sees, kuni leiame viisi seda ...

Kes kannatab, see kaua elab?

Lea Saar. Öeldakse, et Jumal ei pane kellelegi peale suuremat koormat, kui ta kanda suudab. Miks inimesed siiski murduvad? Miks valitakse vabasurm, sirutatakse käsi viinapudeli järele, tarvitatakse suhtes vägivalda või allutakse sellele apaatselt? Kas selliste juhtumite puhul teeb Jumal valearvestuse või ei usalda inimene ise oma võimeid? Olen hingehoidjana nende küsimuste üle juurelnud korduvalt, mõeldes kasvõi enda ema peale, kelle elus oli palju kannatust. 95 ...

Sõnatu kurjus

Lea Saar. Ühiskonnas kütab kirgi Euroopa Liidu Nõukogu nõue vihakõne kriminaliseerimiseks. Kes kasvõi kordki saanud ligimeselt korralikult sõimata, see teab, kui valusad on vihased sõnad hingele ja sõnavabadusega ei ole enamasti siin tegemist. Kuid peaaegu üldse ei räägita meil sõnatust kurjusest – tähendusrikkast vaikimisest, tõrjumisest ja ignoreerimisest. Mõlemad liigituvad vaimse vägivalla alla, aga kui sõnadesse vormitud kurjusega on võimalik midagi ette võtta, ...

Lõhkumistuba ja kuusepuu

Urmas Nagel Jõulud tulevad. Paljude inimeste jaoks on see ka aeg täis nukrust, pingeid või leina. Kuigi sellel kõigel on psühholoogilised seletused, ei aita nende teadmine veel inimest, kes tunneb neid räsivaid tundeid. Hiljuti tuli vestelda üsna eduka isa pojaga, kes kurtis, et kannatab vihahoogude käes. Ta on isegi kodus korra mööblit lõhkunud. Üldse mäletab ta lõhkumissoovi juba varasest lapseeast peale. Kõik mänguasjad kippusid tema käes katki minema ja nii mõnigi ...

Killuke rahu tänases päevas

Kaili Särg. „Millal see koroona ükskord otsa saab?“ küsis ohates haigustest räsitud vanem härra. Istusin tema voodi kõrval ja mõtlesin, mida vastata. Mees jõudis minust ette: „Ega ta vist päriselt enam otsa saagi, eks ole? Harjutakse ära ja õpitakse sellega elama ... Aga seda ma ütlen, et sellist asja pole küll enne nähtud!“ See mees vastas ise oma küsimusele. Nii palju, kui sellele üldse vastata saab. Hingehoidjana puutun tihti kokku küsimustega, millele minul ...

Jäljed meie eludes

Mõne aasta eest Soomes autoga tööle sõites sattusin raadiost kuulama laulu, mis mind südamepõhjani liigutas. Jätsin auto tee äärde seisma, et selle teksti ja sõnumi üle rahus järele mõelda. Üks mõtteist, mida mäletan, oli selline: „Kui õnnistatud on inimene, kellel on Jumalast antud säärane anne: ta kirjutab laulu ja elab edasi oma tavalist elu, aimamata, et keegi kusagil maa teises otsas on tema loomingust hingepõhjani vapustatud ja see muudab ta elu! Ta jätab oma jälje ...

Ligimese toetamine kriisi keskel

Keset aega, kus enamik maailmast on haaratud kriisiolukorda, tajume ümbritsevas mõndagi uut ja erakordset. Saame aru, et meile allumatute jõudude ees oleme ühtviisi väikesed. Toimuv on tundmatu kõigile. Olukorra uudsus esitab aga väljakutseid igapäevaseks kristlikuks teenimiseks. Armastuse väljendamine sõnas ja teos saab tavalisest veelgi teravama tähenduse.  Julgen öelda, et kriisis kellegi kõrval seismine on üks parimaid võimalusi ligimesearmastuse näitamiseks. ...

Hingake, tehke seda, mida teha saab, ja siis jälle hingake

Ma ei ütle, et jääge rahulikuks, sest see ei ole iial üht ärevuses inimest rahustanud.  Toit on teil loodetavasti varutud – järgmistel nädalatel on mõistlik kodus püsida ning kohtuda inimestega vaid sotsiaalmeedia vahendusel. Nõnda saab haigusekandjad kõige kiiremini lokaliseerida, isoleerida ja tervendada. Mina aga küsin: milles õieti seisneb tänane hirm/mure? Enne vastamist palun hingake sügavalt sisse, nii et tunnete, kuidas lisaks kopsule ka kõhuke õhuga ...