Kirikumuusikuks õppimise okkaline rada
2018. a EELK UI kirikumuusikute suvesessist osavõtnud pärast kontserti Pühalepa kirikus: (vasakult) Kristel Aer, Ester Ilves, Virge Kadarik, Kersti Petermann, Helle Suurlaht, Katre Hödemann, Olga Gams ja orelipingil istuv Pühalepa koguduse organist Helle Nittim. Erakogu.
Kaunis pilt kirikumuusikust, kes igaks pühapäevaks valmistab ette kirikuaastasse sobiva ning kõrgel kunstilisel tasemel orelimuusikaga jumalateenistuse, lisaks juhatab ka koguduse koori ning ...
Tuuliki Jürjo Taagepera kiriku oreli juures. Villu Jürjo.
EELK kogudustes mängib orelit 150 kirikumuusikut. Keskmiselt on meie organist maakogudust teeniv 55aastane naisterahvas, kellel EELK kutsekategooriat ei ole, kuid mingi muusikalise õppeasutuse on ta siiski lõpetanud. Küll mitte tingimata oreli erialal.
Sellest määratlusest leiab mitu küsimust. Miks üle 50aastane, kuhu jäävad noored? Miks just naisterahvas, kas siis mehi polegi? Miks meie organistidel EELK ...
Haapsalu toomkiriku orel, mis Eestisse jõudes ehitati põhjalikult ümber. 2 x Erakogu.
Kirikuorel ehitatakse ideaalolukorras konkreetsesse ruumi, arvestades selle suurust, kuju ja akustikat – nii saab üldjuhul kõige parema lõpptulemuse.
Piltlikult öeldes on see nagu rätsepa õmmeldud rõivastega, mis tehakse kandjale, arvestades tema kehaehitust. Me kõik teame, et alati ei ole võimalik hankida kohe uut ja spetsiaalset rõivast ning tegeleda tuleb kohandamisega. Sama ...
Tartu Pauluse Pascheni orelil on 56 registrit, 3650 vilet. Valminud 2015. a. Arhiiv.
„Orel on helimaja,“ nentis üks laps, kes ekskursiooniga Tartu Pauluse kiriku orelit vaatamas käis.
Elumaja ehitamise kulgu tunnevad paljud, aga „helimaja“ ehitamisega on vähesed lähedalt kokku puutunud. Ka oreli kui instrumendiga pole tänapäeva inimesed ülemäära lähedased. Enne sõbraks saamist on vaja saada tuttavaks. Kandku alljärgnev kirjutis lugejat edasi oreliga tutvumise ...
Orelimeistrite dünastiale panid aluse vennad Kriisad Juhan, Jakob ja Tannil. Arhiiv.
Kombinatsioon jumalikust talendist ja inimlikust tahtest, maamehe visadusest ja talumehe töökusest tegi Haanja mõisamoonaka lastest tunnustatud orelimeistrid. Vendade Kriisade loodud pillidest on paljud tänini meie kirikutes koguduse muusikaelu tugisambaks.
On muljetavaldav, et just Võrumaa majanduslikult vaesemaks piirkonnaks arvatud künklikust Haanjast on Eesti ...
Orelimeister Olev Kents 2013. aastal Puhja kiriku oreli restaureerimist alustades. Kaks ja pool aastat väldanud protsess kandis oodatud vilja, aidates vana väärika pilli uuele elule. Tiit Kuusemaa
Uskumatult rikkalik Eesti orelikultuuri pärand paneb küsima, kelle kohustus ja vastutus on Eesti orelite korrashoid ja kuidas me seda ülesannet peaksime täitma.
Juriidiliselt on orelite nagu muudegi kirikus asuvate kunstiväärtuste omanik enamasti kogudus. ...
Juuru Mihkli kiriku oreli uuele elule aitamisse on Göran Grahn saanud oma osa anda. Ta on rõõmus, et nüüd on see omapärase helitämbriga pill heas korras ja regulaarselt hooldatud. Endel Apsalon
Enam kui 30 aastat on rootslasest oreliekspert Göran Grahn aidanud nõustada Eesti orelite korrastamist. Tehes seda suurest austusest pillide kuninga vastu ning mõistes koguduste kesist majandusseisu, pole ta paljudel juhtudel küsinud oma töö eest omanikult ...
Tallinna Toompea Kaarli kiriku Walckeri orel, tänini suurim kirikuorel Eestis, mõjub oma prospekti näokuse ja kõla võimsusega. Erik Peinar.
Tallinna Kaarli kirikus asuv Walckeri orel on tänini Eesti suurim, aga omab ka tähtsat kohta Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas.
Oleme Kaarli kiriku ehitamise juubeliaastas. Kui kiriku sissepühitsemispäeval, 1870. aasta IV advendil, tervitas kogudust Gustav Normanni valmistatud uus orel, siis 1923. aastal ...
Tallinna Toompea Kaarli kiriku oreliviled. Erik Peinar.
Et iga orel ise näitab, kui palju ja mis- moodi teda on vaja remontida, tuli ilmsiks ka Tallinna Kaarli oreli kapitaalremondi korral.
Selle oreli kapitaalremondist on nüüd juba mitu aastat, kuid saan endiselt pilli hooldama minnes sellest tööst rõõmu tunda. Otsus nii suur töö vastu võtta ei tulnud kergelt, sest aukartus selle unikaalse instrumendi ees oli väga suur. Võisin tunda suurt koguduse toetust ja ...
Vigala Maarja kirikus asub tänini Müllverstedti poolt 1886. aastal algselt Tartu Peetri kirikule ehitatud orel. Vigalasse 1888. aastal toodud pill avaldab muljet kirikuruumi täitva erilise kõlaga. Endel Apsalon
Tallinna rahvusvahelise orelifestivali ellukutsujana 1987. aastal ei osanud ma toona veel arvata, et juba paari aasta pärast saavad nimekad muusikud tulla laiast ilmast Eestisse. Aga juba 1989. aastal toimusid festivalikontserdid üle Eesti, kus tol ajal ei olnud ...
Külli Erikson Käsmu kiriku oreli juures, mille vanimad osad on valmistanud orelimeister Johannes Paul algselt Tallinna Niguliste väikesele orelile juba aastal 1613. Kadrina kirikust Käsmu toodud orelit nimetatakse Mandri-Eesti vanimaks. Regina Hansen
Kultuurikiht ladestub suuresti eelkäijatelt üle võetud materiaalse pärandi toel, andes võimaluse aimata maailma enne meid.
Varasematel perioodidel ehituseks ja kunstiloominguks kasutatud naturaalsed materjalid ...
Olev Kents Laatre kiriku orelivilede juures. Liina Raudvassar.
Samal ajal kui Napoleon sõdis Euroopas Vene ja Austria keisririikide vastu, valmis 1805. aastal Johann Adreas Steini töökojas Saaremaa Kihelkonna kiriku oreli põhiosa.
Oreliehitajate perekonnast pärit Johann Andreas Stein (surnud 1821) täiendas ennast erialaselt Riias Heinrich Andreas Contiuse juures. Tal oli töökoda Valmieras, hiljem Pärnus. Pärnu perioodil ongi ehitatud Kihelkonna ...