Mis on kirik, seda me teame. Uus Testament ütleb meile, et see on Kristuse ihu, nähtav pühade osadus, Kristuse vaimne ihu jne. Luterlikus traditsioonis kõlavad eelkõige kaks eklesioloogilist väidet, millest ühe leiab usutunnistuskirjadest Schmalkaldeni artiklitest. Peatükk „Kirikust“ algab selliselt: „... ka seitsmeaastane [teab], mis on kirik – see on pühad usklikud ja „lambukesed, kes kuulevad oma Karjase häält““ (vrd Jh 10:3). Teine ja tuntumgi on kirjas Augsburgi ...

Aasta 2007: EELK lipp oli enne pühitsemist hoiul korporatsiooni Fraternitas Liviensis majas. Ants Tooming Kümme aastat tagasi, 2007. aasta mais sai Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 90aastaseks. Kirik tähistas oma sünnipäeva suurejooneliselt. Pidustused peeti 2. juunil Tartus. Kogu 2007. aasta kestel toimus kogudustes ja praostkondades arvukalt üritusi, mis olid pühendatud kiriku juubeliaastale. EELK 90. aastapäeva jäädvustavaks tähtsündmuseks oli EELK lipu pühitsemine. Kes ...

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

Eesti Vabariigi 80. sünnipäevaks kirjutas helilooja Lepo Sumera histooriumi „Armastuse ja tulega“ („Amore et igne“), mille teksti oli koostanud Läti Henriku kroonika põhjal Linnar Priimägi. See veidralt kõlava žanrinimega teos tuli esiettekandele 24. veebruaril 1998 ja puuduvad andmed, et hiljem, välja arvatud helisalvestisena raadios, oleks seda laval veel avalikult esitatud. Esituse järel ilmunud arvustuses iseloomustab muusikateadlane Evi Arujärv teost sõnadega: „Umbne, ...

EELK juubeliaastal on põhjust tagasi vaadata ka selle loomise eelsesse ajajärku. Just tolleaegsed ideed on jätnud oma jälje nii praegusaegsele kirikukorraldusele kui kiriku rollile Eesti ühiskonnas. Ajast ja arust kirikuolud Eesti oli XX sajandi algul majanduslikult ja haridustasemelt Vene impeeriumi eesrindlikke piirkondi, kuid Lääne-Euroopast jäädi märgatavalt maha. Sealt pärinevad liberaalsed, rahvuslikud ja sotsialistlikud ideed aga andsid ka haritud eestlastele ...

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis konkreetsed ettepanekud kirikuelu ...