Tartus taas rahvarohke

Usuteaduskonna õppekorralduse spetsialist Heli Kuuste vahetult enne avaaktust üliõpilastele näpunäiteid jagamas.

Sombusel septembrihommikul alustas Tartu ülikooli usuteaduskond 16. taastegutsemisaastat.

Aulasse kogunesid nii vastsed kui ka vanemad õppurid ja õppejõud, tervituskõnedest koguti indu uue õppeaasta alustamiseks. 11 uut üliõpilast asub õppima usuteaduse erialal bakalaureuseõppes riigieelarvelistel kohtadel, tegelikult alustab siiski ühtekokku 55 tudengit. Lisaks eelnimetatule 8 üliõpilast avatud ülikooli bakalaureuse-õppes usuteaduse erialal, 14 üliõpilast magistriõppes, neist 6 usuteaduse magistriõppes, 8 religiooniantropoloogia erialal statsionaaris ja 13 samal erialal avatud ülikoolis. Peale selle alustab doktoriõppes 9 tudengit. Üldse on teaduskonnas ligi 200 üliõpilast.

Dekaan Riho Altnurme sõnul algas pingeline töö sel aastal juba augusti eelviimasel nädalal, kui 14 tudengit kaitses bakalaureusetööd. Tavatu aeg ülikooli lõpetamiseks, kuid vana õppekavaga alustanute tööde kaitsmiseks oli see viimane aeg õpingud lõpetada. Eelmisel õppeaastal lõpetas 25 üliõpilast.

Praegu töötab usuteaduskonnas 25 inimest, mõni neist ka osakoormusega ja erakorraline teadur. Nii palju pole dekaani hinnangul teaduskonnas kunagi inimesi tööl olnud.

Uus eriala magistriõppes

Suurim uudis on dekaani hinnangul aga see, et esmakordselt alustab religiooniantropoloogia magistriõppe päevane osakond. Kevadel oli huvi uue eriala vastu suur, konkurss neljale õppekohale oli 3,75. «Olime sellega ülikooli konkursiedetabelis teisel kohal õigusteaduskonna järel,» märkis dekaan.

Soovijatele õnnestus ka vastu tulla: et usuteaduskonna magistriõppes jäi kohti üle, siis loovutati mõni koht ja religiooniantropoloogia magistriõppesse asub kaheksa tudengit. Samuti rõõmustab dekaani vastsete magistriõppe üliõpilaste kõrge tase: kolm neist on lõpetanud bakalaureuseõppe cum laude.

Religiooniantropoloogia magistriõppe sihtgrupina on usuteaduskond näinud eelkõige teiste erialade lõpetanuid, ehkki nüüd, esimesel vastuvõtuaastal, oli hirm, et ka usuteaduse lõpetanud soovivad vastavatud erialal jätkata. Kogemus näitas, et hirm oli asjatu. «Vastuvõtu avamine õnnestus,» tõdes dekaan. «Meie enda (usuteaduse eriala. – Toim) bakalaureuseõppe lõpetajad valisid ühe erandiga usuteaduse eriala.»

Uue eriala populaarsust seletas Altnurme aga üha kasvava huviga religiooniteaduste vastu. Tema sõnul on magistriõppe sisuks religioosne inimesekäsitlus, arvatavasti see innustabki ka teistes teaduskondades kõrghariduse omandanuid uurimisteemasid religiooniilmingutega siduma.

Õige pea on usuteaduskonda oodata ka esimest külalislektorit: 24. ja 25. septembril peab Thessaloniki ülikooli usuteaduskonna patroloogiaõppejõud Christos Arabatzis loenguid läänekiriku-vastasest kirjandusest idakirikus kirikulõhe järel ja hesühasmist.

Vilistlaspäev tulekul

Usuteaduskonnas alustatakse Tartu ülikooli 375. aastapäeva tähistamist vilistlaspäevaga 15. septembril, mis algab jumalateenistusega Jaani kirikus ja jätkub teaduskonna tegevust käsitleval seminaril ülikooli aulas.

Tartu ülikool on vanim kõrgharidust andev asutus Eestis, teda tuntakse kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Usuteaduskond kujunes juba Academia Gustaviana algusajast juhtivaks teaduskonnaks. Vilistlaspäeva pärastlõunasel seminaril tutvustavad Marju Lepajõe, Urmas Petti ja Urmas Nõmmik teaduskonna ajalugu ülikooli asutamisest kuni 1930ndate aastateni, Hando Runnel, Triin Vavilov ja Riho Altnurme räägivad usuteaduskonna taasloomisest kuni tänapäevani.

Vilistlaspäeval saab näha teaduskonna kunagise dekaani, prorektor Tõnu Lehtsaare filmi «Usuteaduskond ajatus ajas». See on esmaesitus, film räägib usuteaduskonna tegevusest ja sisaldab intervjuusid õppejõududega, Saksamaa-poolsete toetajatega 16 aastat tagasi taasavatud teaduskonna algusaastatest. Neid intervjuusid käis Tõnu Lehtsaar spetsiaalselt Saksamaal tegemas. Päeva lõpul oodatakse vilistlasi ja teisi usuteaduskonnaga seotud inimesi piduõhtule, millest tõotab tulla meeleolukas meenutusüritus.

Lea Jürgenstein