Tartu kristlik Eluringikeskus hoolitseb ka hinge eest
17.05.2023 | Kätlin Liimets | Rubriik: Ühiskond
Eluringikeskus on külalislahkusega täidetud hooldekodu, kus igaühest hoolitakse, lähtudes terviklikult tema ihu, hinge ja vaimu vajadustest.
Nõnda võib lugeda Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule (EEKBKL) kuuluva Tartus Annelinna servas asuva kristliku hooldekodu kodulehelt. Lisatakse: „Toetame inimeste soovi elada täisväärtuslikku elu. Selleks pakub meie pühendunud ja teenimisvalmis meeskond igaühele vajaduspõhist hoolt.“ Kolme tunni jooksul, mis selles külalislahkes ja koduses majas (mida paljud mäletavad kõrgema usuteadusliku seminari endise asukohana) veetsin, veendusin, et tutvustus pole üksnes sõnad. Hooldekodus on 136 kohta, millest 88 on juba täidetud. Pea iga päev tuleb uusi elanikke juurde.
Lapsed ja vanad koos
Et oma silm on kuningas, siis viib värvirõõmsas punases kleidis tervitama tulnud soojalt naeratav juhataja Ines Kerikmäe mind majas ringkäigule. Kohe fuajees, mida juhataja Ines nimetab raekojaplatsiks, püüab pilku, et korrustel on Tartu elanikule tuttavad nimed. „Me ei tahtnud oma maja korruseid nimetada osakondadeks ja valisime Tartu linnaosade nimed: Supilinn, Karlova, kõige kõrgem korrus on Annelinn ja madalaim Kassitoome. Viimasesse on mõttes koondada dementsussündroomiga elanikud,“ saan seletuse.
Supilinna korrusel on kaunis talveaed, kus saab külalistega kohtuda ja õuealale pilgu heita. Sealt paistab laste mänguväljak, veel valmivad kasvuhooned, paiknevad ronitaimede kasvu ootavad lehtlad ja kaunis punaste lehtedega kultuurõunapuu. Üllatusena kuulen, et selle on istutanud Ines Kerikmäe ema. „Minu ema ja isa kutsuti Tallinnast siia seminarihoone ehitust lõpuni koordineerima 1990ndatel ning ema oli hiljem siin administraator-raamatupidajana ja isa haldusdirektorina ametis. Oleks ma siis teadnud, et kord siia tööle tulen! Minu ema on tänaseks igavikus, aga iga kord kui puud vaatan, meenutan teda,“ jagab Ines ja lisab, et ta vanemad käivitasid ka Tartus esimese teise ringi poe, millest sai alguse „Sõbralt sõbrale“ kaupluste kett.
Pilku püüavad õuealal autodega ringi rallivad mudilased. Eakate ja laste ühte majja kokku toomine on taotluslik ja nõnda asub hoone ühes tiivas 60 lapsega eralasteaed Puhhi. Õueala on ühine. Et esimesed elanikud jõudsid majja alles novembris ja seljataga on külm periood, siis suhtlemist pole veel palju olnud, aga mõne päeva eest olla märgatud, kuidas üks eakas ja väike lapseke käsikäes aias jalutasid. „Tundub, et said jutule,“ märgib Ines rõõmsalt.
Pakutakse südame asju
Suundume teisele korrusele ehk Karlovasse, kus on tegevustuba. Täna valmistutakse seal küpsetamiseks ja plaanis on pidupäevasai. Siinsamas tehakse ka käsitööd ja käib mälukool. Järgmisena kiikame saali, kus toimub hommikuring ja eakad võimlevad. Ka ratastoolis olijad võtavad aktiivselt osa. Et paljud elanikud on võimlemas, siis tube koristatakse. Ruumiplaan on nii nagu sageli hooldekodudes – koridorist kahel pool toad. Väga kodused on puhkenurgad, ühised söögitoad ja iga korruse lõpus olev aatrium.
Ühes toas märkame liikumist. 1. märtsist on kahekohaline rõduga tuba koduks Võrust tulnud abielupaarile Elo ja Väino Margile, kes külalised vastu võtavad. Kuna nad just õuest tulid, siis juunis 60. pulma-aastapäeva tähistav paar täna võimlema ei läinud. „Nii hea kodutunne on, mingit nurinat ei ole. Kaks kuud on ära oldud, ühtegi halba sõna ei saa öelda,“ ütleb Väino ja lisab muheledes näputäie Võrumaa kuulsat huumorit: „Ei mõtlegi siit ära minna mujale kui krematooriumi.“ Hiljuti käisid nad Tartus elaval tütrel sünnipäeval ja lükkasid tagasi kutse jääda ööseks. Nemad tahtsid koju. Tuba on päikseküllane, kahe funktsionaalse voodi, laua, öökapikeste, riidekapi, televiisori ja tugitooliga. Kõikide tubade juurde kuuluvad ka inva-WCd ja dušš. Ka voodikeskseid pestakse nende endi tubade duširuumides.
Päevad pidavat siin kiirelt mööduma. Väino käib näiteks lauluringis. Elo voodil on tore padi, millel laste foto peal. „Need on minu lapselapselapsed. Võib-olla pole ilus nii välja panna, aga mulle väga meeldib. Tütretütre lapsed, üks on viieaastane, teine kolmene. Käivad siin külas ka,“ kõneleb Elo. Ka tema on uue koduga väga rahul: „Ilma liialdamata, äärmiselt mõnus paik. Tahan, et see jõuaks nendeni, kes seda kohta peavad.“ Vanapaarile meeldivad õues kilkavad lapsed ja et tegu on kristliku hooldekoduga. „Kui võtad osa, siis pakutakse niisuguseid südame asju. Nooremas eas polnud aega usuga tegeleda, nüüd on,“ kõneleb Elo.
Aktiivne vaimulik elu
Liigume edasi järgmisele korrusele ehk Annelinna, kus on iseseisva elu ühe- ja kahetoalised avatud kööginurgaga korterid, mille sisustab inimene ise. Korteritel on eraldi sissepääs ja need sobivad neile, kes ei vaja igapäevatoimetuste juures abi, ent saavad keskuse tegevustest osa võtta.
Annelinnas leiame hingehoidjate Tõnis Valgu ja Nelli Vassila kabineti. „On grupiviisiline töö, tööpäeviti kell 11.00 hommikupalvused ja Alfa-kursus, kontsertide korraldamine. Teine pool tööst on hingehoidlikud vestlused. On ka neid, kellele loen pühakirja ette. Päris aktiivselt vaadatakse veebijumalateenistusi, kuulatakse Pereraadiot,“ tutvustab tööl olev Tõnis Valk hingehoidja ülesandeid. Igal pühapäeval toimuvad saalis Annelinna koguduse jumalateenistused. Kord kuus käivad ka Tartu luterlikud pastorid armulauda jagamas. Palju on neid, kes siin uuendavad oma usuelu, mis on mingil põhjusel kodukohas unarusse jäänud. Näiteks Alfa-kursusel on hetkel 20–25 osavõtjat. Sügisel tehakse uus kursus.
Hingehoidja Tõnis jagab, et kõige rohkem on ette tulnud tegelemist II maailmasõja haavadega: „Sõjaaegsed läbielamised on paljudel need, mis on tulnud esile. Need on tihti kõige tugevamad mälestused.“ Raske on ka siis, kui lähedastega pole suhted korras. „Oleme siin märganud, et meie elanikud tervenevad ka sisemiselt. Midagi antakse andeks, mõeldakse läbi jne,“ lisab juhataja Ines.
Ringkäiku jääb lõpetama hommikupalvus, mille teemaks „Meie ligimene“. Hingehoidja Tõnis loeb saali kogunenuile ette Jumala sõna Luuka evangeeliumi kümnendast peatükist ja õpetaja Marek Rootsi mõtiskluse. Enne kui ringkäigu algpunkti tagasi jõuame, püüab nina koridoris eakate enda küpsetatud kaneelisaiade koduseid lõhnu ja mõttesse kerkib, et see on paik, kus võiks endagi vanaduspõlve veeta.
Kätlin Liimets
Vaata ka galeriid. Fotod Kätlin Liimets.
Talveaed
Õueala
Tegevustuba
Valmib pidupäevasai
Pidupäevasai teel ahju
Aatrium
Elo ja Väino Mark
Veel vaba iseseisva elu korterstuudio
Puhketuba
Eakad ja lasteaialapsed jagavad õueala
Mudilased mängimas
Palvetuba
Hingehoidja Tõnis Valk
Hommikuring
Algab hommikupalvus
Hommikupalvust viib läbi Tõnis Valk
Söögituba
Päevaplaan on tihe
Juhataja Ines Kerikmäe
Talveaia laualt võis leida ka Eesti Kiriku
Õueala