Täitus 20 aastat soome naisvaimulike ordineerimisest
12.03.2008 | Lea Jürgenstein | Rubriik: Kirikuelu6. märtsil möödus 20 aastat esimese naisvaimuliku ametisseseadmisest Soomes.
Eelmisel kesknädalal arutasid soome naisvaimulikud oma seisundit kirikus ja ees seisvaid ülesandeid meediahommikul Helsingis. Soome noorema põlvkonna naisvaimulikud ütlesid, et esmatähtis on olla vaimulik julgesti seal, kus on inimesed. Pole seejuures vahet, kas oluline sõnum tuleb mehe või naise suust. Ka on viimasel kümnendil saanud naiste ordinatsioon iseenesest mõistetavaks, vastuseisus nähakse pigem marginaalseid ilminguid.
Emeriitpeapiiskop John Vikström ja Helsingi piiskop Eero Huovinen meenutasid, et kirikus oleks ilma naisvaimuliketa vaimulikest puudus. «Kus me küll oleksime nendeta,» tõdes retooriliselt Huovinen, kelle juhitavas piiskopkonnas on 20 aastaga ordineeritud 414 naist. Vikström lisas, et naised on kirikutöös andnud pere- ja lastetööle, aga ka hingehoiule ja kirikutalitustele uusi jooni.
Viimasel ajal on Soomes tärganud vastuseis naisvaimulike tööle. Vikström tuletas meelde, et vastuseisu on täheldatud siiski vaid kahes protsendis kogudustes ja vastaste hulk väheneb. Kui naisi hakati vaimulikuks ordineerima, oli motiiviks evangeeliumi ja Jeesuse suhtumine naistesse. Emeriitpeapiiskop möönis, et seda sammu astudes teati, et tuleb koostööprobleeme.
Rootsis juba 50 aastat
Ka Rootsis tähistatakse tänavu ordinatsioonijuubelit – sügisel möödub 50 aastat selle otsuse vastuvõtmisest, mis lubas vaimulikuametisse ka naisi.
Praegu on Rootsi kirikus 3931 vaimulikku, kellest 1493 on naised. Nende hulgas on ka umbes 45 soome taustaga või emakeelena soome keelt kõnelevat naist. Esimesed soome naisvaimulikud ordineeritigi Rootsis 1960ndate ja 1970ndate aastate vahetusel. Pikima ja ajaloolisema karjääri on teinud Tuulikki Koivunen Bylund, kellest sai 1995. aastal Rootsi kirikuajaloo esimene naissoost toompraost.
1994. aastal võeti Rootsis vastu seadus, mis piiras naisvaimulike vastaste töötamist vaimulikuametis. Samast aastast kehtib seadus, mis eeldab ordinatsiooni saamisel ja koguduseõpetaja ametisse astumisel isiku koostöövalmidust naisvaimulikega. Rootsis pole naisvaimulikega seonduv enam probleem, mis oleks ajakirjandusse jõudnud. On küll olnud üksikuid diskussioone tekitanud juhtumeid, kuid sellisel määral vastasseisu, mis tekkis mõne aasta eest Soomes, Rootsis pole. Kui näiteks on keegi kirikust lahkumise põhjusena märkinud vastumeelsuse naisvaimuliku tööle, siis kiriku-uurijad on siiski tõdenud, et lahkumise põhjused on palju keerulisemad ega piirdu ainult ühe seigaga.
Eesti esimene naisvaimulik Laine Villenthal ordineeriti 16. novembril 1967; eelmise aasta seisuga on meie kirikus 37 naisvaimulikku.
Lea Jürgenstein
“Viimasel ajal on Soomes tärganud vastuseis naisvaimulike tööle.” – Tegelikult on viimasel ajal juhtunud hoopis see, et Soome piiskopid ja kirikuvõimud on otsustanud mitte täita Soome kirikukogu 1986. aasta otsust võimaldada naiste ordineerimisega mittenõustujatel kirikus vabalt erinevatel ametikohtadel töötada. On alanud nn vanausuliste süstemaatiline tagakiusamine, mõned neist on juba riiklikus kohtus mõistetud kriminaalkurjategijatena süüdi (sest võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine on kriminaalkuritegu, ja see laieneb ka vaimulikele, kes ei saa altaris koos naisvaimulikuga teenida). Riiklik võrdse kohtlemise seadus on kuulutatud Piiblist kõrgemaks. See on täiesti haige värk. Paraku ei kirjuta Eesti Kirik sellest sõnagi, kuigi isegi Soome kirikuleht Kotimaa kirjutab neist asjust peaaegu iga nädal.
Vabandust ignorantsuse pärast! Sattusin siia üsna juhuslikult. Olen kuulnud sellest kemplemisest naisvaimulike ümber. Mind huvitab, kas nende vastased jätaksid naistele kirikus ainult pühapäevakooli ja koorilaulu, nii nagu ortodoksi kirikus, või ei tunnistata ainult naist kui pastorit/preestrit? Kuidas on lugu nt abivaimulik/diakoniga?
on mõnel pool, näiteks Saksamaal, tädid kogudusereferendid. Pooled vähemalt neist on feministid-neurootikud, kes vähemalt kaks korda kuus teevad ei millestki skandaali. Aga on ka väga toredaid referente, kes teevad väga head tööd nii noortega, õpetavad koolis – nojah preestrid tänapäeval ei saagi lastega palju teha, hakatakse kohe pedofiilideks pidama.