Tahan vastu võtta Õnnistegija!

Eenok Haamer. FOTO: Kätlin Liimets

Sina ehk ütled: Ingel ütles küll, et ärge kartke, aga miks ei peaks kartma, kui meie ümber on nii palju, mis meid ähvardab ja ahastama paneb? Kas see on siis mööda läinud, kui öeldakse, et ärge kartke? Kas see saab mu kartuse minult võtta, et jälle on kätte tulnud jõulud? Need on ju igal aastal ja jõulude järel tuleb taas see murelik hall argipäev. Midagi ei muutu ju. Nii ütled sina, kes sipled oma probleemide puntras ja kõik su ümber on lootusetuse värvi.

Ma küsin, kas inglite sõnum ei suuda meid pisutki rõõmustada. Suudaks küll, kui jõulude järel saaksime astuda teistsugusesse maailma. Aga olemegi astunud teistsugusesse maailma. Eesti keelde on ingli sõnum tõlgitud, et on sündinud Õnnistegija. Mida tähendab see eestikeelne eriline sõna, et on tulnud õnnelikuks tegija? Küll on imeline meie keel! Jeesus on olnud õnnelikuks tegija juba meie esivanematele. Teistes keeltes tuleks seda pikalt seletada, aga meile saab kohe selgeks.

Mind on väga vaevamas, et piiblitõlkijad on uuest tõlkest Õnnistegija kõikjal asendanud Päästjaga. Päästja on küll väärikas nimi, ent päästeameti ja selle töötajate, päästjatega kohtume väga sageli oma igapäevaelus.

Eestlastena on meil aga väga suur eelis teisi keeli rääkijate ees, et meil on Jeesuse kohta täiesti omakeelne nimi. Pealegi on see eriline, sest sisaldab endas tüvisõna õnn ja on seotud teiste sõnadega, mis on samale tüvele rajatud. Ka õnnistus, mille Jeesus meile oma tulemisega on toonud, on see, mille järele igatsedes me igal päeval püüame leida ühendust Temaga. Ja õndsus on see, mille vastu me valmistume, sest kogu südamest igatseme selle kätte saada oma maise rännaku tee järel.

Need kõik on tähendusega sõnad ja siis on väga kahju, et püütakse tõlkelise täpsuse taotluses ära kaotada erilist tunnussõna, mis on just meie keelele omane. Meiekeelses esimeses Piiblis 1739. a tõlkes on Önnisteggia ja nüüd oleme nii targaks saanud, et parandame selle Päästjaks. Imetlen neid meie esivanemaile Piiblit tõlkinud sakslastest kirikuõpetajaid, kes on nii hästi mõistnud selle ristirahva keele omapära. Miks ei tohiks meiegi kasutada meie oma Jeesuse nime? Mõtlen, et me ei peaks olema see põlvkond, kes oma keele rikkused hülgab ja veel koguni Piiblis. Miski ei õigusta, et tundes võõrkeeli tahaksime ka oma piiblitõlke teha teiste sarnaseks.

Oleme rääkinud õnnelikuks tegijast. Aga nüüd võid sa küsida, kus see õnn siis on. See õnn on kokkusaamises Õnnistegijaga. Selleks tuleb karjaste kombel sõime äärde minna, ise nägema, saama kokkupuudet Temaga. Kui nüüd sina oled tulnud kirikusse suurt rahvahulka nägema, ehk pettudki. Kirik polegi lõhki minemiseni täis. See ei tähenda ometi, et Õnnistegija jäi tulemata. Ta on tulnud, aga sul on tarvis vaimus minna Petlemma. Karjased uskusid ja läksid, aga sul on võimalik vaimus minna, sest Tema ootab sind.

Ent ka täna on sul kõigepealt tarvis uskuda. Usku pead sa ka Issandalt paluma. Oh kui raske on, kõike peab küsima. Aga kas oled küsimiseks valmis? Ka selleks tuleb end häälestada. Usud sa, et Tema on sulle valmis andma? Ta on ise ütelnud, et kes palub, see saab. Kui oled Temalt anni vastu võtnud, siis alles saad minna ja näha. Ära ütle, et nii keeruline, ja ära ole rahulolematu, vaid palu kogu hingest, et Jeesus ise sulle usu annaks. Palu, et Tema annaks mitte ainult sulle, vaid ka paljudele igatsuse kohata õnnelikuks tegijat. Rõõm ja tänulikkus on ju toodud meile, aga see saab sinu omaks alles siis, kui oled valmistunud ja valmis seda vastu võtma.

Üle 2000 aasta on Tema maailmas inimeste juures olnud ja igaüks, kes on palunud ja Õnnistegija endasse vastu võtnud, on saanud kogeda rahu ja sellega kaasnenut, seda, mis on paluja juba siin tõstnud rõõmu kõrgustesse. Sinu Õnnistegija pakub ka sulle rõõmu, võta vastu. Aamen.

Õnnistatud Õnnistegijaga kohtumise aega, kasuta seda nii täielikult, kui Tema sulle tahab anda!

Eenok Haamer
Mustvee ja Lohusuu koguduse õpetaja