Suured vahtralehed

Sügisene leheriisumine on üks tüütu töö teiste kodutööde juures. Poole hektari suurune Kärla kiriku aed ja eriti tara äär, kus lehehunnikud kõrged, ootas hoogtööpäeva.

Neljapäeva hommikul ei olnud mul enam meeles, et jumalateenistuse järel sai päev ja kellaaeg paika pandud. Vaatasin oma kirjakasti ja ehmusin: “Oh saa, pean riisuma minema!” Võtsin ratta ja koormakile, et hea lehti kokku kanda, ja kihutasin Kärlale. Kolm meest ja neli vanemaealist naist moodustasid töörühma ja läks lahti.

Kirikuõpetaja Rene Reinsoo oli autokäruga, kuhu ta koos kirikumehe Valdekoga tekkinud hunnikud hanguga peale tõstis. Viljar Sõmera hoolekodust tõmbas heinarehaga kiviaia ääre puhtaks. Mahta, Aime, Urve ja Mai lasid mururehal liikuda ja ilus, veel roheline pind sai nähtavaks. Kui pool aiast oli puhas, tundsin, et mulle täpselt aitab. Renel oli veel aega matusetalitusele jõudmiseks, minu väärikate ülikool ootas õhtupoolikul. Arvasime, et võtame ikka teise poole ka käsile.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.