Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

Suur nädal algab palmipuudepühaga

16.04.2011 | | Rubriik: Online artiklid

Kätte jõuab kalendri üks tihedamaid aegu – suur nädal. Suur reede ja Kristuse ülestõusmispüha on pidepunktid, kust arvestatakse ka teiste pühade aega.

Miks muudavad suur reede ja ülestõusmispühad oma aega? Need on liikuvad pühad seetõttu, et Iisraeli rahvas arvestas aega kuukalendri järgi, mis muutub. Meie tänapäeval arvestame kuid Päikese järgi, mis loob ajale reeglipärasema aluse – seega on paigas ka näiteks jõulud ja jaanipäev. Kristuse surmapäeva reede oli suure tõenäosusega 7. aprill aastal 30.

Suur nädal algab palmipuudepühaga, mis tänavu on 17. aprillil. Palmipuudepühal meenutatakse sündmust, mil Jeesus sõitis Jeruusalemma. Muidu oli ta Galilea maakonna elanik, Jeruusalemmas käis ta vaid usupühadel. Ajal, mil meile olulised sündmused alguse said, oli ta Jeruusalemmas kavatsusega saada osa paasapühadest pühas linnas.

Rahvas võttis Jeesuse, kes ratsutas templisse eesli seljas, palmioksi lehvitades vastu.
Eesel oli sümbol – hobune oli võimuloleva väejuhi või kuninga tunnus, eesel lihtrahva tööloom. Just eesli seljas ratsutas kord ka kuningas Taavet, karjapoisist kuningaks saanu. Tal polnud võimu, üksnes usk – Taavet pani võitlustes lootuse Jumalale. Nii ratsutas eesli seljas ka Jeesus, igavene Kuningas.

Suurel neljapäeval meenutatakse kirikutes, kuidas Jeesus seadis püha õhtusöömaaja. Paasapühadel sõid juudid Jeruusalemmas, meenutades üht juudi rahvale aluse pannud sündmust – nimelt põgenemist Egiptusest. Nii sõi ka Jeesus oma jüngritega.

Kuid sel söömaajal ei jäänud leib enam leivaks ega vein veiniks. Jeesus ütles, et see leib on tema ihu, mis ristil sureb. Vein aga on Jeesuse veri, mis inimeste eest, patuste päästmiseks, valatakse.

Jeesus sõi ja jõi koos jüngritega, kes ilmselt ei mõistnud selle tähendust. Kuid algkogudus hakkas seda söömaaega kohe kordama. Märguande selleks said nad Jeesuse ülestõusmisest. Ja nad teadsid, see leib on Jee­sus ise, sest ta ütles nende keskel nõnda. Jeesus tahabki olla koguduse keskel.

Suurel reedel meenutatakse Jeesuse ristisurma. Tal endal oli mingi kindel teadmine, miks see Jeruusalemma minek on nii vajalik. Ta ei põgenenud ohtude ega vaenu eest, kuigi teadis, et sellelt Jeruusalemma teelt ei tule ta tagasi. Jeesus oli kuulutanud Jumala riigi tulekut, templis ohvritoomise lõppu ja Jumala erilist pöördumist maailma poole.

Kuid temalt küsiti kriitiliselt, kes on tema, et ta võib nendest asjadest rääkida – ega tema ole ometi Jumal.

Selle eest viidi Jeesus kohtu ette. Teda süüdistati vaheldumisi enese Jumalaks tegemises ja kuningavõimu taotlemises. Juudid mõistsid hukka igaühe, kes enese Jumalaks tegi; roomlased igaühe, kes enese kuningaks tegi. Jeesus ei kinnitanud kumbagi süüdistust, kuid ei eitanud ka.

Nii otsustati Jeesus ristil hukata. Enne seda oli seal hukatud Spartacuse armee ja Juudamaa märtreid. Ristile läks ka Jeesus, kes oli süüta ja patuta.

Edasi .loe Valgamaalasest.