Südameusust, internetist, ligimesearmastusest ja julgusest

14. märtsi Eesti Kirikus ilmus artikkel pastoraalseminari lõpetanud diakonitest, kellest kaks juba ordineeriti ja ülejäänud valmistuvad vastu võtma preestriordinatsiooni.

On tore, et ajalehe võrguväljaandes on võimalik artikleid kommenteerida, ent paraku ei erine Eesti Kiriku artiklite kommentaarid kuigivõrd teiste internetilehtede omadest.

Ei ole midagi kurvemat, kui lugeda kristlikult veebilehelt kristlaste (või ennast kristlasteks pidavate inimeste) kirjutatud ilkuvaid ja kaasinimesi mõnitavaid anonüümseid keeleteritusi. Ja kui siis keegi tahab oma kommentaariga õhkkonda tasakaalustada ning arutelu konstruktiivsusele suunata, teevad «vennad-õed» talle endale uut ja vana.

Kirjutasin minagi ühe kommentaari, milles kutsusin üles mitte üksteise kallal aasima ega vaidlema kõrvaliste asjade üle (nagu näiteks erinevad ametinimetused, olgu preester või õpetaja), vaid keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline ja mida meie kirik ning inimesed vajavad. Ja mis ma sain vastuseks?

Tsiteerin: «Preester Auksmann tunneb end lihtsalt puudutatuna, et kirikurahvas ei taha preestreid, preesterdamist, veriseid ohvrinuge ega härgade ja kitsede verd, vaid tahab südameusku ja puhast evangeelset õpetust.» Niimoodi kirjutab keegi, kes on võtnud endale pseudonüümiks Pontifex Maximus.

See inimene ilmselt ei tea, mida see nimi tähendab. Pontifex on eesti keeles sillaehitaja. Kahjuks ei meenuta tema kommentaar sugugi silla ehitamist, vaid pigem lammutamist. Küllap see tubli «vend või õde Kristuses» tundis pärast oma kommentaari avaldamist endas uhkust selle üle, kui hästi ta sai minutaolise «valeusulise» paika panna …

Minul aga on sellest inimesest kahju, sest ta on hullemas olukorras kui ükskõik missugune valeusuline: ta on omaenda uhkuse vangis, pimestatud vaimulikust kõrkusest ja aheldatud armastusetusse. Veelgi enam, ta on arg, tal ei ole julgust esineda oma tegeliku nime all, ja seega ei saa tal olla osa Jumala riigis, nagu seisab Ilmutuseraamatus (Ilm 21:8).

Ma ei taha süveneda selle kommentaari sisusse, kuna mulle tundub, et selle taga olev inimene ei tea midagi ei Kristuse preestriametist (mille kohta võime väga ülevaid sõnu lugeda näiteks Kirjast heebrealastele), ei tõelisest südameusust ega puhtast evangeeliumist.

Ma lihtsalt loodan, et palve tema ja kõigi teiste eest, kes naudivad anonüümsete solvangute paiskamist internetilehtedele, kannab vilja ja Jumal aitab neil pöörduda ning meelt parandada.

Kutsun kõiki Eesti Kiriku lugejaid, ka neid, kellel ei ole ligipääsu internetile, taoliste inimeste eest palvetama.

Enn Auksmann, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja