Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

Ruhnu kirikutes algab tuleval aastal puidumardikate tõrje

16.11.2010 | | Rubriik: Online artiklid

Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi saarte alamprogramm kiitis heaks Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekti, mis tähendab, et tuleval aastal algaval Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest ütlevad sõna sekka oma ala Euroopa parimad spetsialistid. Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevat rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu.

Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul paistab 1912. aastal valminud saare kivikiriku torn olevat palju kehvemas seisus kui vanem puukirik.
"Tugevusarvutused näitavad, et päris kokku see ei vaju, ent kui põhitalasid alt vaadata, jätavad need väga hirmuäratava mulje, kuna on mardikate poolt üpris ära söödud," lausus Sünter. Puitkonstruktsioonide kahjustused on ka vanemal kirikul, kuid ei paista nii palju välja.

Projekti "Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes" algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei ole suutnud seni midagi ette võtta. Aastatel 2008–2009 saarel asja uurimas käinuna leidis Pilt, et olukord mardikatega on nii tõsine, et vajab uurimist lausa Euroopa Liidu tasemel.

Suured ovaalsed augud

Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. "Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud," täheldas Pilt. Kuni kahe sentimeetri pikkuseks kasvavad mardikad jätavad puitu 1,5×2 sentimeetrise läbimõõduga ovaalsed augud. 2009. aastal teostatud uuring ja selle põhjal tehtud arvutused Ruhnu uue kirikutorni kohta näitasid, et kui tuule kiirus on 45 meetrit sekundis, torn veel kokku ei kukuks. "Kaks elementi olid küll väga piiri peal. Viie aasta pärast väita, et torn kokku ei kuku, enam ei saa," sõnas Pilt.

Kalle Pildi algatatud projekti peamiseks tegevuseks on Ruhnu kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnasõbralike töötlusmeetodite õpetamine.

Edasi loe Meie Maast.