Muusikaline advendikalender Luterliku Maailmaliidu (LML) kodulehel on võimalik tutvuda omanäolise advendikalendriga. Igal päeval avaldatakse uus videoklipp, mis sisaldab muusikalist tervitust mõnelt LMLi liikmeskirikult. Vaatajal on võimalik aimu saada, millised jõululaulud on populaarsed luterlaste seas mujal maailmas. EELK-d esindab Keila Miikaeli segakoor (pildil) lauluga „Nüüd küünla me süütame taas“. Luterliku traditsiooni muusikalembusele viitav advendikalender asub ...

Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Lk 2:10–11 Hea sõber! Jõuluaeg on jälle käes. Koos uue ootusega on aeg vaadata ka tagasi möödunule. Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödus 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest. Anton Thor Helle koos oma abiliste ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtuga on jätnud sügava jälje meie ...

4. detsembril pidas peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kutsutud külalistele advendikõne. Kõnes jagas ta oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel: kliimadiskussioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõnelemisvabadusest ja sekularismist kui uuest ideoloogiast. Iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitme auväärse juubeli ja tähtpäeva ...

Kolmandal advendipühapäeval, 15. detsembril tähistab telekanal Taevas TV7 kümne aasta möödumist eestikeelsete saadetega alustamisest Eestis. Pidu 10. sünnipäeva tähistamiseks peeti pealkirja all „Uus algus“ küll juba 7. detsembril. Tallinnas Telliskivi loomelinnakus meenutati sõnavõttude ja videoklippide varal kümneaastast arengut: tagasihoidlikult alustanud kanalil on nüüdseks oma stuudio ning lõviosa programmist eestikeelne omatoodang. „TV7 sünd sai võimalikuks tänu ...

Martnasse tuli tunnustus Martna Püha Martini kogudus pälvis Läänemaa parima kodanikuühiskonna toetaja tiitli. Martna koguduse juhatuse esimehe Anu Huusi (pildil) toredad algatused ja ideed on teinud kirikust kogukonna silmis kihelkonna keskuse ning kogudusest usaldusväärse koostööpartneri nii omade kui võõraste seas.         EKNi oikumeeniline preemia Eesti Kirikute Nõukogu oikumeeniline aastapreemia antakse Pirita kloostri kabelis 18. ...

President Kersti Kaljulaid kinkis paavst Franciscusele 28. novembril külaskäigu ajal Vatikani Anna-Maria Vainolt tellitud klaasskulptuuri (fotol). Jüri koguduse koorijuht klaasikunstnik Anna-Maria Vaino on ülimalt tänulik, et tema skulptuur „Hoiab“ VIII läks kingituseks Tema Pühadusele, katoliku kiriku kõrgeimale vaimulikule. Kuus aastat tagasi oli ta oma pere kolme põlvkonna – enda, tütre ja isa – käsi kujutanud klaasis. Üks tema taoline skulptuur kujutab käsi ...

Kirikukogu jooksis põhikirja ja kirikuseadustiku muutmisega ummikusse. Kirikukogu liikmed suhtusid oma kohustustesse tõsiselt ja koosolekust osavõtt oli suur. Esimese päeva, 26. novembri alguses oli kohal 59 otsustuskokku kuuluvast 66 kirikukogu liikmest. Teisel päeval oli kohaletulnuid veelgi rohkem. Arupärimine oikumeeniliste küsimuste asjus Esmalt arutas kirikukogu peapiiskopile 17 kirikukogu liikme poolt esitatud arupärimist oikumeeniliste suhete ja EELK seisukoha üle ...

Hargla kogudus 325 Möödunud pühapäeval tähistati Hargla kirikus piduliku kontsertjumalateenistusega lisaks uue kirikuaasta algusele ka koguduse 325. aastapäeva ja pikaajalise koguduseõpetaja Artur Raibaka 105. sünniaastapäeva (oli õpetajaks 1966–1995). Koguduse praktikant Indrek Salumets märkis, et koguduse aastapäeva aluseks on Rootsi kuninga Karl XI käskkiri 21. aprillist 1694 koguduse rajamiseks. Jumalateenistus oli tavapärasest pidulikum, lisaks hooldajaõpetajale Vallo ...

25. novembril võttis peaminister Jüri Ratas Stenbocki majas vastu Eesti Kirikute Nõukogu delegatsiooni eesotsas presidendi, emeriitpeapiiskop Andres Põderiga. Traditsioonilisel koosolekul kõneldi kiriku ja riigi ühishuvist. „Avatud koostöö kirikute ja vaimulikega aitab tagada Eestimaa inimestele vajalikku tuge ja abi,“ kinnitas peaminister pärast kohtumist. Ühistöö näiteks nimetab ta, et maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas saab edaspidi iga soovija tulumaksu tagastamisel ...

Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödub 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest. Anton Thor Helle koos oma abilistega ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtu on jätnud sügava jälje meie vaimulikku kultuuri ja igapäevakeelde. Tänu nendele saime emakeelse Piibliga rahvaks. Kui Põhjasõja-eelsetel ja ka sõja- ning katkuaastatel nägid mehed vaeva, et maarahvas saaks endale emakeelse Piibli, ei osanud neist keegi mõelda, milline on eesti rahvas ...

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson pöördub kristlike koolide poole üleskutsega: kes soovib, saab Eesti Piibliseltsist piibliatlase. Piibliatlase (fotol) andis selts koostöös Logosega eesti keeles välja aastal 1994 ja tegu on John Strange raamatu tõlkega. 25 aastat tagasi trükiti atlast enam kui 10 000 eksemplari. Neid jagati üldhariduskoolidele üks klassikomplekt, et kogu klass saaks korraga atlasega töötada. Osa eksemplare jäi seisma ja nüüd, kui kristlike ...

„Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman hõbeteenetemärgi üleandmisel. Andres Põder pälvis siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005–2014 Vabariigi Valitsuse ja EELK vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast EKNi presidendina osadusühtsusel ...

Pühapäeval, 17. novembril toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus intellektipuudega inimeste leeripüha, kus peapiiskop Urmas Viilma ristis neli leerilast ja konfirmeeris kaheksa uut täieõiguslikku kiriku liiget. Kaasa teenisid intellektipuudega inimeste töö eest vastutav õpetaja Tiina Ool Saaremaalt, praost Tauno Toompuu Rakverest, õpetaja Kaido Soom Tartust ning Soomes intellektipuudega inimestega tööd tegevad vaimulikud Tero Kajander ja Rauni Tarvonen. Leerilapsi oli üle ...

EELK põhikiri annab koguduste nõukogudele õiguse vajadusel valida juhatuse aseesimees (§ 57 lg 2), kellel nii nagu õpetajal ja esimehelgi on voli ka üksinda esindada kogudust kõigis õigustoimingutes (§ 60 lg 2). Tuleval nädalal kirikukogu istungjärgul arutusele tuleva EELK põhikirja muutmise otsuse eelnõus on selle autorid nõuks võtnud aseesimeeste valimise õiguse kogudustelt ära võtta. Nimelt õiguse, kuna aseesimehe valimine pole ka praegu kohustuslik, vaid kogudusele on ...

EELK XXX kirikukogu 5. istungjärk toimub 26.–27. novembril Tallinnas usuteaduse instituudis ja seal käsitletakse muude oluliste teemade kõrval ka 2020. aasta eelarvet. Eelarve hõlmab juriidilise isiku Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kõiki allüksusi: konsistoorium, usuteaduse instituut ja 12 praostkonda. Kiriku eelarve tundub esmapilgul küll summas 1 390 431 eurot väga suur, kuid kui mõelda, et selles on ka usuteaduse instituudi ja praostkondade summad, siis ei saa kõnelda ...