Paastumaarjapäeval tahame taas meenutada Jeesuse ema Maarjat, kes on aeg-ajalt jäämas oma kuulsa poja kõrval unustuse hõlma. Teenimatult, sest paastumaarjapäev (25. märts) on päev, mil pandi alus tema poja sünnile. Täpselt üheksa kuud enne jõule külastas Maarjat ingel Gabriel ja kuulutas, et ta jääb lapseootele Pühast Vaimust (Lk 1:26jj).Sellal kui ortodoksi ja katoliku kirikutes austatakse ...
Ma jaksan ikka veel üllatuda iga-aastaste üleskutsete peale olla jõuluajal tähelepanelikum ja hoolivam, mõelda oma lähedastele jms. Aga pärast jõule? Oleme harjunud poliitikutega, kelle hoolivus tärkab just valimiskampaania ajaks, ja mõistame samas suurepäraselt, et hoolimine ja armastus saab olla üksnes püsiv ellusuhtumine, mitte kampaania. Tuhkapäeval algab nelikümmend päeva kestev paastuaeg, ...
Vanasti pühitseti just selle päeva teenistusel järgneva aasta kirikuküünlad. Päeva täpne nimetus on Issanda templissetoomise püha, mil meenutatakse Luuka evangeeliumis (2:22–33) talletatud sündmusi Jeruusalemmas 40 päeva pärast Jeesuse sündimist. Maarja oli pärast sünnitamist ettenähtud päevad kodus ja nüüd läksid nad kogu perega templisse Jumalat tänama ja korrakohast ohvrit ...
Luues teoloogiat modernse aja kristlusevastaste rünnakute all, oli Tillich üks suuremaid kristluse kaitsjaid 20. saj. Tema südameasi oli leida uus keel, milles rääkida Jumalast. Paul Tillich sündis 20. augustil 1886 Brandenburgis Starzeddeli külas kirikuõpetaja pojana. Teoloogiat ja filosoofiat õppis Berliini, Tübingeni, Breslau (Wrocławi) ning Halle ülikoolis. Doktoridissertatsiooni kaitses 1910 ja habiliteerus ...
Elukultuuri Instituut on kirjastanud raamatu «Südametunnistusest», mis sisaldab kahte Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XIV) esseed.
«Südametunnistus ja tõde» ilmus algselt 1991, «Piiskopid, teoloogid ja moraal» 1984. Esseed erinevad veidi stiililt ja teemakäsitluse: esimene on konkreetsem, teine üldisem ja püstitatud teema erinevaid tahke mitte niivõrd avav, kui markeeriv või lausa ...
Sel aastal – ja õigusega – tahetakse tasa teha seda, mis nõukogude olevikus tegemata jäi. Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistades on ürituste ring, mille ühiseks eesmärgiks ikka Masingust mõelda, tõesti lai. «Ülikool peab auasjaks oma kunagise noorima professori mitmekülgse loomingu ja filosoofia meenutamist,» rõhutas kalendrisügise algusesse seatud ...
Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui Sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattund kalamaimu, kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge, koju viia. Aga teest tal polnud aimu. Kandsid teda iga kalapesa suule, hulga aega silmad vajund vette maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ...
Ingvar Luhaäär: Teie esimene luulekogu ilmus 1935. aastal. Pealkiri «Neemed Vihmade lahte» on poeetilisemaid eesti luules. Uku Masing: See on üks petmispealkiri, et ta liiga selge ei oleks. Kuu peal on üks Vihmade meri. Ma oleksin võinud ka «Vihmade merre» kirjutada, aga siis oleks see otsekohe arusaadav olnud, et kus see Vihmade meri ikka on. Ma panin «Vihmade lahe» asemele ja siis ei tulnud keegi inimene selle ...
8.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Masing otsis ainupärast ning leidis seda taimede juures rohkem kui kaasaja inimestes. Need, keda ta kutsus röövryytliteks, ei andnud talle asu ei minevikus ega kaasajas. Oma vaimset kaugust argimaailmast näitas ta võrdpildiga maa ruumilise kaugusena Magellani pilvedest (kuni 210 000 valgusaastat). See mujalt pärinemise motiiv, vahel sisse lööv terav dualism ja täieliku muutuse ootus esineb ...
7.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Magellani laulude puhul muutus vorm ja elavnes sisu. Pärast täpseid rytme ja riime sai väljenduslaadiks improvisatsiooniline vabavärss, vahel lakooniline, vahel lehekylgede pikkusi tiraade sisaldav – sellega sarnaneb veidi ka hilisem, kuuekymnendate lõpus kirjutatud laulude kogu «Kurtes Taevaskoja lagunevat kallast».
Seal on ilusaid kohti, kus ta nukrutseb tyhja tänase pärast, ...
6.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Jah, tänu… Aga nyyd yks võib-olla kummaline ja ebateaduslik kannapööre. Teavet selle inimese kohta võib mõnikord tulla ka väga veidratest allikatest: aasta eest vaatasin korraks horoskoobi saiti, lõin Uku nime ja synnikuupäeva sisse – ja mida ma loen: «II elutsykkel kestab 1935. aasta algusest kuni 1963. aasta aprillini.» Esimesest aastaarvust rääkis ...
Tänavu hakkas kahe kuu jooksul ilmuma kaks uut Piibli tõlget: 15. juunil tuli trükist minu algatatud tõlke esimene osa (Psalmid), 26. augustil jõudis Pirita kloostrisse Jehoova tunnistajate oma (Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge). Eesmärk on mõlemal sama – nagu küllap paljudel teistelgi tõlkijatel: aidata paremini mõista Piiblit, «Jumala armastuskirja inimestele». Teostus on ...
5.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Me ei pea sorima intiimses lähtematerjalis, kui saame tajuda ja kogeda autori käe läbi vormitud tulemusi. Loo ainukordsust näitab ka sellest lähtunud loomingu kvaliteet. Saadik on oma teate jätnud ja see on nagu isiklikult ymber öeldud evangeelium. Ma ei tea, paljud seda kuulevad. Armastusest pole kombeks avalikult rääkida ja meie keel on selle koha pealt muutunud kas tuimaks või ...
4.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Gigantse töö ära teinud Masingu Kolleegiumil on juhtunud ka pisikesi maitsevääratusi Jaan Kiivit seeniorile saadetud kirjade toimetamises (vt Toomas Paul «Uku Masing ja naised», Sirp 22.12.2006), ning isiklike, eriti tundeliste kirjade puhul ongi vääratamise oht väga suur, sest Masing võis olla väga terava ytlemise ja valusalt ausa pihtimisega. Mõnigi asjasse kaudselt ...
3.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Osaduseta elu on poolik, aga tee osaduseni võib olla valus ja pettumusi täis. Ma arvan, et yksildase lapsena ning vaimse edemusega täiskasvanuna, kes hiljem koges võõristust akadeemilises ringkaitses ja euroopalikus kultuuris, otsis ta seda osadust eluaeg. «Kes Jumalat tahab viimseni tunda, sel pole teed mööda inimestest» – nii ta seda sõnastas. Ja sama asja teine kylg oli ...