Slava Ukraine
Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Võõrvõimu eest Rootsi viidud kirikuvara jõudis tagasi Rooslepa kabelisse

Noarootsi Rooslepa kabelisse jõudis tagasi 1944. aastal võõrvõimu eest Rootsi hoiule viidud kirikuvara. Edasi vaata siit.

Aardeleid läks kirikus vitriini

Tartu Peetri koguduse liikmed Aino Hein ja Õie Kuperjanov sortisid kiriku arhiiviruumist välja tõstetud kraami. Ühel hetkel leidis Aino Hein kasti, milles oli üle kilo kaaluv komps. Riidetüki sisse olid mässitud mündid, mis pärinevad 20. sajandi algusest ja 19. sajandi lõpust. Samas oli kinniseotud väike kott rahaga, koti peale on kirjutatud «6 rubl. 32 kopk.». «Põhiliselt on Tsaari-Vene kopikad, aga on ka Eesti marku, Läti santiime ja Soome penne,» ütles ...

Miks on palvetamine nii raske?

Elav palveelu ei tule mitte pühendumisest reeglitele, vaid südame täitumisest Jumala armastusega. 
ReproPalve on tähtis, aga samas tekitab see kristlase elus tihti raskusi ja pingeid. Põlvkonnalt, kelle tähelepanu hoiab enda haardes üha laienev digitaalne maailm, peab küsima, kuidas taastada olulist osa meie suhteis Jumalaga. Kristlastena tunneme end sageli süüdi, et pole leidnud palvetamiseks aega, aga me peame teadvustama, et palvetamine pole see punkt, mida saab oma päevaplaanist maha tõmmata. Palve on suhtlus. See peaks olema avatud ja pidev dialoog. Paulus ütleb oma ...

Rännumees Paulus – vaevades vapper, palvetes püsiv

Kui Saulus sammud Damaskuse poole seadis, oli maailmamisjon juba alanud. Jeesuse jüngrid Siimon Peetrus ning Johannes Sebedeuse poeg olid pärast nelipüha sündmusi alustanud Jeruusalemmas evangeeliumi kuulutust, olles saanud ülesande Jeesuselt endalt (Ap 1:4–3:26). Kreekakeelse juudi Stefanose surmamise ja Jeruusalemma koguduse tagakiusamise järel kuulutasid nad koos Filippusega head sõnumit Kristusest ka Samaaria külades ning usk Jeesusesse kui Messiasse jõudis varsti ...

Mis on usk?

Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii: «On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.» Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...

Soomes on usuõpetus koolides teelahkmel

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...

Kuulatud mõtted jõudsid raamatukaante vahele

Eesti vaimulik kirjasõna on saanud väärika täienduse – hingedepäeval esitlesid Tallinna Jaani koguduse õpetajad dr Toomas Paul ja Jaan Tammsalu oma uusi raamatuid. Toomas Pauli «Teispool vaikust. Mõned hommikumeditatsioonid» ja Jaan Tamsalu «VM 2. Vaimulikud mõtisklused. Teine raamat» on otseseks järjeks eelmise aasta hingedepäeval samas Jaani kirikus esitletud raamatutele «Vaimulikud mõtisklused I» ja «Arm ja aare. 7 x 7 hommikupalvust». Tammsalu vaimulikud mõtisklused ...

Doktoritöö koguduslikust hingehoiust

2. novembril kaitses Maire Latvala (fotol) Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö «Koguduslik hingehoid Eesti nelja konfessiooni näitel». Käsitletud teema on vastse teoloogiadoktori huviks olnud aastaid, süvendatult on ta tegelnud lapse leina ja hingehoiuga, publikatsioonid on ilmunud endise nime Maire Ivanova all. Doktorikraadi toonud väitekirjas, mille juhendajaks Tõnu Lehtsaar, vaadeldi nelja protestantliku konfessiooni – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 3. osa

3.Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras. Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus, juudid ja kristlased, ida- ja läänekirikud. Kõik nad tunnistavad, imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust.Agnus Dei Vormeli nimetus tuleneb Jh 1:29 ladinakeelsest tõlkest, mis esitab Ristija Johannese osutust Jeesusele: ecce agnus Dei qui ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 2. osa

2.Seoses Jumalaga omandab kavod teise tähenduse. See on endiselt midagi, mis avaldab inimestele muljet, aga nüüd lähtub see Jumalast ja ei ole seega võrreldav inimese kavod'iga. Kavod on seotud Jumala eneseilmutusega. Läbi kogu Vana Testamendi on Jumal nähtamatu, aga ta võib end kuulutada, ilmutada, manifesteerida läbi kevod-jhvh, näiteks 2Ms 24:16 jj. Transtsendentne ja kujuteldamatu Jumal saab kavod'i kaudu kohalolevaks ja ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 1. osa

1.Kui varajase kristluse aegadest pärineb ütlemine unus Christianus nullus Christianus (üksik kristlane – ei ühtegi kristlast – toim.), siis kaasaja religioossust iseloomustavaks väljendiks peetakse eelmisele vastandlikku believing with­out belonging (uskuda ilma kuulumata – toim.).Jeesus seadis armulaua ööl, mil ta ära anti. Tema kogudus oli laiali pudenemas: Juudas oli Jeesust ära andmas, Peetrus teda salgamas, ...

Piibel – Jumala ilmutus 5. osa

5. Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema. Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga ...

Piibel – Jumala ilmutus 4. osa

4.Mulle on kaua tundunud kuidagi raskevõitu mõista, kuidas ikka saab olla, et usu läbi arvestab Jumal Jeesuse Kristuse õiguse meie õiguseks. Et Jeesus on õige, sellest saan ma väga hästi aru, aga kuidas võib tema õigus saada ka minu omaks, kui mina olen patune? Aga vaatame Aabrahami, kellele «ta usk arvestati õiguseks». Jumala tõotustega on sageli nõnda, et need ei täitu nii ruttu, kui me ...

Euroopa usulisi juuri otsimas

19.–21. aprillini peeti usuteaduse instituudis rahvusvahelist seminari «Euroopa usulised juured. Judaismi, kristluse ja islami kujunemise ning teisenemise dünaamika». Seminar oli osa kuus aastat toiminud kolme monoteistliku religiooni suhteid uuriva põhjamaade võrgustiku tööst. Võrgustik ühendab doktorante ja magistrante ning neid juhendavaid professoreid ja teadlasi.Balti riikidest on võrgustikus ainsana esindatud Eestist ...

Piibel – Jumala ilmutus 3. osa

3.Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid ...