Teise Moosese raamatu sõnum
Michelangelo «Mooses». 1513–1515; marmor, kõrgus 235 cm. Rooma Püha Peetruse kirik.
Repro
Egiptusest pääsemine on üks Vana Testamendi olulisematest Jumala päästetegudest, kui mitte kõige olulisem.
Teine Moosese raamat kõneleb sellest, kuidas Jumal juhib ja kannab hoolt. Issand kuuleb oma rahva ahastushüüdeid Egiptuse orjuses ja päästab enda omad.
Teises Moosese raamatus räägitakse, kuidas Jumal annab ämmaemandate tööle õnnistuse ja kuidas iisraellased tugevnevad. Mooses jääb ...
Hiljuti EELK Usuteaduse Instituudis esitletud Usuteadusliku Ajakirja erinumbri artiklite autoriteks on prof dr Randar Tasmuth, dr Urmas Nõmmik, dr Elo Süld, mag Ergo Naab ja allakirjutanu.
Nõmmik vaatleb oma artiklis Iiobi raamatu lõpukõnet. Ii 29 esineb Iiob kui kuningas, kes vaatab tagasi ajale, mil ta oli oma õiglase käitumise ja vagaduse tõttu ühiskonnas lugupeetud. Sellele vastandub Ii 30, kus kuningas räägib oma hüjatusest, haigusest ja talle kogukonna ...
Heebrealastele kirjutatud kirja vastuvõtnud kogudusel oli mitmeid probleeme, mis olid sarnased kõigil kogudustel 80 pKr toimunud tagakiusude ajal. Osaliselt olid aga mureküsimused tüüpilised just sellele kogudusele. Kõige nähtavam neist oli osa inimeste soovimatus kuulata Jumala sõna. Autor kirjutab: «Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks» (Hb 10:25).
Mäejutluses ütleb Jeesus: olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas (Mt ...
Alguses,
kui Jumal taeva ja maa lõi,
oli maa peal kõle, sügaviku kohal pime ja vete kohal suur tuul.
Siis ütles Jumal: Saagu valgus!
ja sündis valgus.
Jumal nägi, et valgus oli hea,
lahutas valguse pimedusest,
nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks.
Nii said õhtu ja hommik,
esimene päev.
Siis ütles Jumal: Saagu kumm
lahutama vett kummi alla ja peale!
Ja sündis nõnda
ja Jumal nimetas kummi taevaks.
Nii said õhtu ja hommik,
teine päev.
Siis ütles Jumal:
Vesi ...
Teisipäeval, 20. mail toimus Tartus järjekordne Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarja «Püha ja paik» ettekanne.
Pühadusest judaismis rääkis Tartu ülikooli usuteaduskonna emeriitprofessor Kalle Kasemaa. Kuumale ja ebaakadeemiliselt päikselisele ilmale vaatamata oli kohale tulnud palju huvilisi.
Kui üldjuhul keskendub loengusari püha mõistele mingi religiooni vaatepunktist ja selle rakendamisele pühaks peetud paigale, siis Kasemaa sõnutsi judaismis see nii ...
Esimese Moosese raamatu esimesed üksteist peatükki on alguslood. Need kirjeldavad inimkonna algust elu põhikogemuste kaudu, mis korduvad ka tänapäeva inimese elus. Peatükid 12–20 on lood patriarhidest. Kokkuvõttes võib öelda, et esimeses Moosese raamatus on keskmes Jumala tahte teema ja usk sellesse, et Jumal kannab hoolt.
Loomislugu
Raamat algab loomislooga, mille kohaselt Jumal lõi maailma oma sõnaga. Ta lõi selle heaks. Jumal lõi kõik korrakohaselt ning tekitas ...
Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.
Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.
Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles.
Jh ...
Raamatu nimi
Kui välja arvata esimene raamat, on Mooses viie Moosese raamatu keskne isik, mistõttu on loomulik, et need on saanud pealkirjaks «Moosese raamatud». Esimest korda esineb selline raamatute nimi 3. sajandil eKr kirjutatud Esra raamatus (6:18). Seal kõneldakse ainsuses Moosese raamatust. Jeesuse ajal tunti neid raamatuid juba Moosese raamatute nime all ja seetõttu võis Jeesus kõnelda Moosesest, kuigi ta mõtles tegelikkuses Moosese raamatuid, mitte Moosest ...
Kui me kristlastena räägime põrgust ja Jeesusest, siis ei tohi me lähtuda ei traditsioonidest ega arvamustest, vaid peame uurima pühakirja, ja nimelt kreekakeelset originaalteksti.
Tõlked moonutavad paratamatult algteksti, sest iga mõiste taga on terve omaette maailm, mis koosneb realiteetidest, kogemustest ja tunnetest, mida pole võimalik teise keelde üle kanda. Eriti on see nii Piibli puhul, mis tekkis 2000 aasta eest täiesti teises kultuuriruumis. Tõlget võivad moonutada ...