(Algus EK nr 29.) Ühes raadiosaates kuulsin, kuidas omaaegne Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja polnud nõustunud riigilt oreli remondiks raha vastu võtma, kuna kartis, et kirikut võidakse hakata kasutama kontserdisaalina. Nüüd on tema kartus vabas Eestis tõeks osutunud. Samas saates teatas üks praostidest, et kui kirikus valmib kivist põrand, siis hakatakse kirikut kontserdisaalina kasutama. Nii muudame oma kirikud aja ...

(Algus EK nr 29.) 2. artikkel: «Tõotused lunastusest surematuseks või kartus igavesest hukkamõistmisest on illusoorsed ja kahjulikud… ei ole kindlaid tõendeid elu jätkumiseks pärast surma.» 3. artikkel: «Meie väidame, et moraalsete väärtuste allikaks on inimlikud kogemused. Eetika on autonoomne ja olukorrast tulenev ega vaja teoloogilist ega ideoloogilist sanktsiooni.» 4. artikkel: «Mõistus ja ...

Lääne XX sajandi lõpu kultuuriparadigmaks on suurel määral postmodernism, mida pole siiani suudetud vajaliku selgusega defineerida. Igatahes on ta loobunud filosoofilise absoluutse tõe otsingutest. See püüdlus on asendunud arutelude ja individuaalse vaba arvamuse väljaütlemisega. Seda kohtab ka usuelus, kus usu kõrval on koha sisse võtnud arvamus usu üle. Paar aastat tagasi ilmus Eesti Evangeelse Alliansi ...

Thomas Andreas Põder ütleb oma artiklis «Jumalateenistus. Lisaks arutelule kirikust ja ühiskonnast», mis peaks ilmuma järgmises Usuteaduslikus Ajakirjas, kokkuvõtvalt: Oma erilist ülesannet ühiskonnas täites on kirik suunatud ühiskonna keskmele, olemata seejuures ise ühiskonna kese. Ühiskonna keskmeks on iga inimene coram Deo [Jumala palge ees]. Miski ei ole ühiskonnas rohkem keskel kui inimene ja ...

Tõsiasi on mu meelest see, et meie kiriku liikmete hingehoid ja vaimulik kasvamine on hooletusse jäetud. Veiko Vihuri sõnadega juba tsiteeritud ettekandest: Kui tahes põhjalikud meie arengukavad ning visioonid ka poleks, ei saa kiriku tegevust allutada üksnes organisatsiooni juhtimise teooriatele. /—/ Minu meelest tuleks meil selgelt küsida, kuidas süvendada meie kiriku liikmete usu- ja palveelu? See puudutab nii vaimulikke kui ilmikuid. ...

Jeesuse jüngritena, kristliku kirikuna, kellele on antud ülesanne olla maa soolaks ja maailma valguseks (Mt 5:13–16), ei saa me olla ühiskonna ja riigi suhtes pealt- ega kõrvalt-, alt- ega ülaltvaatajad. Ja nii me siis küsime nagu Maksim Kammerer «Asustatud saares» või nagu juudid esimesel nelipühapäeval Peetruse jutlust kuulates: «Mida me peame tegema, mehed-vennad?» (Ap 2:37) Käesoleva aasta jaanuaris ...

Ettekanne Eesti Kiriku IV meediakonverentsil «Riik-kirik-kodanik» Sest mis kasu on inimesel, kui ta saab kätte terve maailma, ja ometi teeb kahju oma hingele? Sest mis oleks kirikul ära anda oma hinge asemel? (Markuse evangeelium 8:36–37) Vaata, Ta on seal, kus tõde maitseb. Ta on südame sisimas, kuid süda on Temast eemale eksinud. Pöörduge tagasi, üleastujad, oma südamesse, ning liibuge selle külge, kes teid on ...

2) Diagnoos (tõlkes läbi tundmine) osutab, et mida rohkem on vajaduste rahuldamatust, seda närvilisem ja haavatavam organism on. Aineliste vajaduste nagu töötasu ja sotsiaalsed garantiid tunnustamise kõrval on sama oluline organismis ringlevate signaalide iseloom. Esiteks, kirikus ei saa aina kasutada argumenti, et siia tulnu ei tohigi soovida ametile ja oskustele vastavat töötasu, mis vastab ühiskonna vastavale standardile. ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuarilMis sünnib, see elab ja kasvab. Mis kasvab, see muutub ja sureb. On ka taimi, kes peaaegu et jäävad. Nad on korraga endised ja ei ole ka. Nad on. Kirjutasin selle salmi viitamaks korraga nii piiratud elueaga inimestele kui ka püsivale kirikule, kes koosneb elavatest inimestest. Õlipuud küll muutuvad, kuid jäävad tuhandete aastate jooksul siiski samaks puuks. Nii kirik kui inimene on ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuaril 3. Koguduste võrk. EELK-l on misjonikirikuna suur eelis, kuna meil on endiselt kasutada ülemaaline koguduste võrgustik, mida ei pea rajama hakkama nagu piiskop Meinhardi ja Alberti päevil. Kuigi paljudes piirkondades on kogudused üpris väikesed (mõni neist võib lähitulevikus oma tegevuse lõpetada või ühineda suurema naaberkogudusega), ei saa koguduste ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuarilEuroopa Kirikute Konverentsi egiidi all välja töötatud dokumendis «Charta Oecumenica. Juhiseid süvenevaks koostööks Euroopa kirikute vahel» öeldakse: «Samavõrd oluline on, et kogu Jumala rahvas üheskoos vahendaks evangeeliumi avalikus sfääris, mis tähendab ühtlasi vastutuse võtmist sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes.» ...

TOIMETUSELT: Õpetajate Konverentsi missioonitoimkond peab vajalikuks üldkirikliku diskussiooni algatamist Veiko Vihuri poolt konverentsil peetud ettekandes püstitatud küsimuste üle. Õpetajate Konverentsil rühmatööna arutatu oli vaid esimene samm. Rühmatööde tulemused peaksid inspireerima edasist arutelu nii kirikuvalitsuse ja tema asutuste kui ka praostkonna ja koguduse tasandil. Eesti Kiriku leheküljed on ...

Pühakirjapärasus ei tähenda seda, et elu püütakse juhtida ja sundida kuskilt väljastpoolt elu antud moraalsesse vormi. Pühakirjapärasus eetilise aluspõhjana on armastuse kõikvõimsus, mis püüab tuua tagasi patu läbi rikutud elu võimalikult lähedale Jumala algsele loomiseesmärgile. Pühakirjapärane eetiline lahendus ning otsus on elu varjav ning parandav seisukohavõtt. ...

Elulähedus pole ühiskondlike küsimuste või maailma probleemide arutelu. Pühakirjapärane jutlus on Sõna Jumalalt ja selle eesmärk on viia kuulaja Jumala ette. Jutluse vertikaalsus teeb selle elulähedaseks, sest Jumalalt saadud sõna haarab inimesest kinni. Jumalal on tagavaraks meiegi jaoks – nõnda, nagu räägitakse Ap 7:38 Moosese puhul – «elavaid sõnu» inimestele edasiandmiseks. Kui jutlus ...

Olukord piibliuurimise alal tervikuna pole siiski nii murettekitav, kui eelpool öeldust võiks järeldada. Teaduslikud uurimismeetodid on kogu aeg suunanud neid uurijaid, kes, austades filoloogilisi, arheoloogilisi ja ajaloolisi fakte, on pidanud tõeks Piibli tekste ja nende omavahelist seost. Nad on seletanud Piiblit Piibliga ja võtnud arvesse selle pro me (minu jaoks) loomust, millest Luther algul tsiteeritud jutluses rääkis. Sellises ...