Eesti Kiriku lugeja Harjumaalt helistas toimetusse murega, et jehoovatunnistajad käivad perest peresse ja kuulutavad valeõpetust, ning palus probleemist kirjutada. Olen tõsimeeli mitmelt sõbralt küsinud, mis võiks olla pakilisim usuline küsimus, mis puudutaks ühtviisi end kristlaseks või mittekristlaseks pidavaid inimesi. Olen pakkunud vastuseks küsimust, kuidas kaitsta end pealetükkivate ...
Islam on üks kiiremini kasvavatest maailmareligioonidest. Kui praegu on maailmas islamiusulisi umbes 1,3-1,4 miljardit (kristlasi on üle 2 miljardi), siis see arv kasvab järjest tänu nii kõrgele iibele kui ka pöördumisele islamiusku. Võib kõlada paradoksaalselt, aga pärast 11. septembri rünnakut, millest alates on kogu maailmas tuntud varasemast suuremat huvi islami religiooni, tsivilisatsiooni ja kultuuri vastu, ...
Elektronkirjade levides on arved ja kirikutähed muutunud peaaegu ainsaks postiks, mis ümbrikus koguduse postkasti saabuvad. Kuigi koguduse vahetamise teema peaks olema igas leerikoolis läbi võetud, tõusevad sellealased küsimused taas ja taas üles nii koguduseliikmete kui ka vaimulike endi hulgas. Iga Eesti luterliku kiriku liige on kuskil koguduses hingekirjas. Ristimisel saab laps kiriku liikmeks ja tema andmed kantakse ...
(Algus EK nr 15, 30.3.) Praegu on meie keskkond teistsugune, kui see oli keskajal, pärast reformatsiooni või kahe maailmasõja vahel. Olukord ei ole samasugune ka 1990ndate aastate algusega võrreldes. Ühiskond on muutunud ning ka kirik ei ole samasugune. Meie kiriku ainelised võimalused ja inimressursid on napid. Meil toimub pidev võitlus mitme põhiküsimusega selleks, et säilitada kirik ...
(Algus EK nr 15, 30.3.) Pastor Elmar Salumaa kujutas seda nõnda: «Teatud määral muidugi tegi iga kogudus mõnesugust armastustööd oma piirides - jagades väikeseid toetusrahasid oma koguduse vaestele, külastades haigeid ja vanureid, pidades jumalateenistusi ja palvusi haiglates, vanadekodudes ja vanglates. Oli kogudusi, mis pidasid ülal oma iseseisvaid taolisi asutusi - eeskätt vanadekodusid.» (Salumaa: ...
Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis kätkeb endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati ...
Mõningaid aspekte diakoonia perspektiividest tänases kontekstis Sissejuhatus Minu ettekande pealkiri «Diakoonilise identiteedi taastamine tänapäeva Eestis» annab märku sellest, et meil on käsil diakooniale sisu otsimine. Selles seoses tähendab antud pealkiri nii diakoonia kui ka selle avaldusvormide ja struktuuri mõistmist. See ülesanne on meie jaoks mitmes mõttes aktuaalne. Esmalt nimetan seda, et ...
Kristuse kannatusaeg ehk kevadine paastuperiood läheb enamusele meie rahva hulgast märkamatult mööda – vastlad olid millalgi ja kevadpühad tulevad kunagi... Meie kodumaal ei kanna vanakiriklik traditsioon enam ammu ja uusaegne mõtteviis viib hooga kaasa. Ometi mäletame veel järgmisi sõnu: paastukuu (märts), paastumaarjapäev, paastuaeg, paastumine, paastutoit (vanarahvas sõi kala), paastuõli ...
Alljärgnev artikkel, mis analüüsib EELK piiskop Jakob Kuke palvepäevadeks kirjutatud karjasekirju, pärineb 20 aasta tagusest käsikirjalisest kogumikust «Teoloogilisi lühiuurimusi ja artikleid prof. Ago Viljari 75. sünnipäevaks». EELK Usuteaduse Instituut. Tallinn. 1985. Käesolev kirjutis ei suuda ammendavalt analüüsida piiskop Jakob Kuke karjasekirju ja sellest lähtuvalt tema teoloogilist suunda. ...
Eesti Kirik jätkab usutõdede tutvustamist esmalt üle nädala ilmuvas rubriigis «Tasub teada». Ootame lugejate ettepanekuid ja kirikuelu kohta käivaid või hingehoidlikke küsimusi uuteks teemadeks.Esmalt tuleb tõdeda, et mõiste osadus leiab kasutamist eelkõige kirikukeeles (vt ÕSi seletusi). Ilmalikus kontekstis ei kuule ega loe vist kunagi osadusest - see nagu ei kõlba sinna, ei kohta seal enesele ...
Piibli sisu Sõna «piibel» on pärit kreeka keelest. Kreeka ta biblia tähendab `raamatud', õigupoolest `raamatukesed', sest ainsus biblion on deminutiiv sõnast biblos, millega tähistati algul papüürost ja hiljem ka papüürosest valmistatud raamatuid. Sõna tüvi on tuletatud Foiniikia linna Byblose nimest, mis kunagi oli papüürose peamine eksportija. Ladina keele vahendusel on iga keele ...
Vanemad püüavad lapsele õpetada kahte võlusõna: palun ja tänan. Need võlusõnad on ka Jumalaga suhtlemise ehk palve olemus. Võiksime ümber sõnastada katekismuses öeldu ning selgitada: vanemad teavad küll ilma meie palumatagi, mida vajame, aga palun ning tänan öeldes avame oma südame ja näitame sellega tänulikkust kõigi asjade eest, mida vanematelt saame. Pater noster … Rahvas ...
Koguduse ja iga kristlase elu keskmesse kuulub jumalateenistus. Armulaud ehk püha õhtusöömaaeg on omakorda jumalateenistuse kese. Armulauale tulles pühitseme Kristuse kohalolekut oma koguduse keskel. Aja ja ruumi piirid kaovad. Meile kaduvatele ja patustele antakse võimalus saada osa sellest, mis on püha, ülemaine ja ajatu. Armulaua saladus seisneb kokkupuutes Jumala tõelisusega Kristuses. Armulaud kui kiriku ja koguduse tunnus ...
Räägitakse, et elu tekkis vees. Arvatakse, et Jumal lasi elul tekkida vees. Igatahes poleks elu veeta. Vesi ümbritseb meid sedavõrd, et me seda õieti ei märkagi. Me ise koosneme umbes 70% ulatuses veest. Me joome vett. Me peseme end veega. Uuestisünni pesemine Ristimist nimetatakse uuestisünni pesemiseks. Eriti arusaadav oli see algkristlaste jaoks, kes ristimisbasseine kasutasid. Ristitav laskus vette basseini ühest servast. Oma ...
Kõik inimesed on ebatäiuslikud oma patuse loomuse tõttu. Inimene, kes on jõudnud patutundmisele ja süü tunnistamisele, vajab olukorrale lahendust. Ainsaks võimaluseks patust pääseda on Jumala halastus ehk arm, mis on teostunud Kristuses. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on vältimatu pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, ...