Slava Ukraine
Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Arvamus: Inimesel on vajadus ärakuulamise järele

Teemale ei saa läheneda mustvalgelt ega lihtsalt vastata, kes on õige ja kes mitte. Küsimus on selles, et inimesel on abi vaja, olgu see siis seotud tema füüsilise või emotsionaalse vajadusega. Inimene püüab leida kohta, kust abi saab ja otsib seda enamasti teiste inimeste juurest. Pole vahet, kas abiandja on diplomeeritud arst või diplomeerimata inimene, kes on hariduse saanud näiteks vanavanematelt ja teab, kuidas ...

Kas nõia või Jumala juurde?

24. jaanuaril arutati Maire Aunaste telesaates «Meie», kuidas saavad omavahel läbi arstid ja nõiad, st tavameditsiin ja alternatiivmeditsiin. Olen kuulnud, et paljudel kristlastel, kes seda saadet nägid, tekkis küsimus, kuidas neid nõidasid ja šamaane aidata. Jumal armastab kõiki inimesi ühtemoodi. Tõeline häda on selles, et need inimesed on sisenenud sellisesse maailma, mis on ohtlik. ...

Valmistugem paastuajaks

1. märtsil tähistab kristlik maailm tuhkapäeva ja ühtlasi suure paastu algust. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja kombed, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sellel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks. Oluline oli ...

RASKED KOHAD PIIBLIS III

Vaimust vaesed Eesti keeles on «vaimust vaene» kindla tähendusega sõnaühend, mis viitab totaka õnnelikule enesega rahulolule. Asta Õimu «Fraseoloogia sõnaraamat» (Tallinn, 1993, lk 493) seletab: «VAIMUST VAENE <olema> — mitte täie aruga (olema)  Võidakse rumal olla ka veendumusest. …kui jumalik tundmus on olla vaimust vaene! H. Raudsepp  Aga ...

Martin Lutheri Ühingu teine täiskogu

Martin Lutheri Ühingu teine korraline täiskogu toimus 19. detsembril Türil. Mõeldes eelseisvale vaimulike konverentsile, oli täiskogu teoloogiliseks teemaks vaimulik amet ja selle luterlik mõistmine. Täiskogu algas Türi Martini kirikus palvusega, mille pidasid Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla ja Järva praost Teet Hanschmidt. Pärast palvust ja tutvumist ajaloolise Türi ...

MLÜ – rünnak või kaitse, vabaduse eest või vastu?

Eesti Kirik küsitles 24.–25. jaanuaril Võru-Kubijal toimunud vaimulike konverentsil kolmelt vaimulikult, kuidas nad on mõistnud Martin Lutheri Ühingu tekkepõhjuseid ja eesmärke ning juhul, kui nad pole selle ühingu liikmed, siis miks nad pole sellega liitunud. Pärnu praostkonna praost ning Pärnu, Pärnu-Jakobi, Saarde, Sindi, Tori ja Vändra koguduse õpetaja Enn Auksmann: Juba mitu ...

MLÜ on pigem mõttekaaslus või liikumine kui ühing

Tallinna Jaani koguduse õpetaja, Usuteaduse Instituudi süstemaatilise usuteaduse õppetooli hoidja kt ja Martin Lutheri Ühingu (MLÜ) liige Arne Hiob selgitab ühingu loomise tagamaid. Selle-aastasel vaimulike konverentsi paneeldiskussioonil kehastasid kirikus olevaid vastandlikke teoloogilisi ja kiriklikke mõttesuundi Jaan Lahe ja Veiko Vihuri, kuid konverents ise oli suunatud kiriku ühtsuse ...

Kohatu on naeruvääristada usku

Konflikt  Muhamedi  pilanud piltide ümber teeb murelikuks. Seda enam, et seda käsitletakse vahel kui kristluse ja islami vastasseisu. Usun, et pilapiltide avaldamine on kõike muud kui kristlike kirikute soov ja ettepanek. Pigem on see kiriku- ja usukaugete inimeste ettevõtmine, kelle jaoks sõnavabadus on midagi muud kui kristlaste jaoks. Kristlastena peame vastutama oma sõnade ja tegude eest, andes endale ...

RASKED KOHAD PIIBLIS II

Kellel on, sellele antakse Kui jüngrid küsivad Jeesuselt, miks ta räägib rahvale mõistujuttudega, millest  nemadki ei saa aru, vastab Jeesus: «Teile on antud taibata taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on» (Mt 13:10–12). Markuse evangeeliumis on lause ...

Eenok Haamer: eestlased tundsid ühte Jumalat

Tartu ülikooli usuteaduskonnas uurimistööga «Eenok Haameri visioon eestlaste rahvuslik-religioossest olemusest» magistrikraadi kaitsnud Kaja Karo väidab, et Haamer on üks vähestest eesti teoloogidest, kes mõistab ning suudab sõnastada eesti rahvuslikku konteksti arvestava teoloogia tähtsust. Tartu Ülikooli tasemeõppe peaspetsialist, teoloogiamagister Kaja Karo kaitses kraadi mag Eenok ...

Rasked kohad Piiblis

Paadutatud südamed Oleks lõpmata tore, kui jumalasõna oleks selges, lihtsas, ühemõttelises keeles, nii et iga lugeja saaks kohe aru, mis talle öeldakse. Kummatigi ei ole see nii, ja mitmel põhjusel. Jeesuse ja apostlite ajal oli pühakirjaks juutide Vana Testament. Õppinud rabidel oli see tekst suuresti peas. Ometi ei taganud see ta õiget pidi tõlgendamist. Mõistujutus rikkast mehest ...

Ristimärk: elu ja surma piiril

Ristipuude teema on ajaloolise Võrumaa matusekombestiku lahutamatu osa, kinnitab folklorist Marju Torp-Kõivupuu. Omad kogemused selle rahvakombega on igal piirkonna vaimulikul. Kas puusse ristimärgi lõikamine on kristlik või paganlik toiming? «Elu ja surma piir on marginaalne. Ristipuud osana Lõuna-Eesti matusekombestikust markeerivad seda piiri nähtaval (asudes maastikul) ja vähemnähtaval (kajastudes ...

60 aastat teoloogilist haridust Tallinnas

Järgmisel kevadel, 3. mail möödub 60 aastat päevast, mil konsistooriumi otsusega sündis Usuteaduse Instituut.Kuidas siis meie vaimulike koolituseks mõeldud õppeasutus alguse sai? 21. juuni 1940 riigipöörde tulemusena andis uus valitsus teada, et 31. augustiks kõnesoleval aastal tuleb sulgeda Tartu ülikooli usuteaduskond. Raamatukogudes hävitati 70 000 köidet vaimulikku kirjandust. Usk kuulutati ...

Me elame Jeesuse jälgedest

Tarkuse ja tunnetuse kohta käivad väljendused liiguvad Piiblis üsna sageli Jumala ja inimese võimete, võimaluste ja omaduste omavahelise võrdlemise rööbastel. Enamasti on need esitatud kontrasti printsiibil, otsekui vastandatutena. Inimene ei mõista Jumala teid ega mõtteid, need on nagu taevaski maast kõrgemad.Teisalt on olulised ka need tekstid, mis osutavad sellele tunnetuse mõõdule, mis ...

Mõtteid esimesest pastoraalseminari nädalast

Olin pastoraalseminari algust juba mõnda aega kannatamatult oodanud – ülikooli lõpetamine jäi ju kaugele kevadesse ning sügis tekitab ikka veel seletamatu vajaduse kooli minna. See on umbes nagu söömine või kohvijoomine: kui pikem vahe sisse tuleb, siis hakkab häirima. Nüüd, Usuteaduse Instituudi iidsesse hoonesse sisenedes tundsin end kui põnevil koolilaps, valmis vastu võtma ...