Slava Ukraine
Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Usutunnistuskirjad: traditsioon, pärand või kiriku hääl tänapäeval? 3.

3. (Algus EK nr 1, 7.1.2009.) Luterlikes usutunnistuskirjades vastab kirik ilmutusele, mille ta on saanud pühakirjast. Kreekakeelne sõna usutunnistuse kohta – homologia –, mida pühakiri kasutab, tähendab tegelikult rohkem kui lihtsalt usutunnistust. See hõlmab ka pattude tunnistamise ja kahetsuse väljendamise, see tähendab veel kiitmist ja austamist ning viimaks on see usu tunnistamine ja õpetuse väljendamine. ...

Usutunnistuskirjad: traditsioon, pärand või kiriku hääl tänapäeval? 2.

2. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Niisiis ei anna luteri kirikule identiteeti ega tee teda luterlikuks mitte Lutheri isik, vaid õpetus, mille me oleme temalt pärinud ning mis on piibellik ja apostlik. Kirik on rajatud sellele. Kui keegi nimetab end luterlaseks, tuleb tema käest alati küsida: mis teeb sinust luterlase? Kas see on isik, kellega sa tunned end seotud olevat või kes on sulle lähedane, või on see piibellik ja apostlik ...

Usutunnistuskirjad: traditsioon, pärand või kiriku hääl tänapäeval? 1.

1. Nimetus «luterlane» või «luterlik» ei ole kaitstud autoriõigusega. Kes iganes tahab neid kasutada, võib seda teha ja väita, et ta ise või tema kirik on luterlik. Näiteks kehtib see Saksamaa unioonikirikute kohta. Kui nende esindajad sõidavad välismaale ja neilt küsitakse nende usutunnistuse ja kirikliku kuuluvuse kohta, vastavad nad enamasti: «Ma olen luterlane, minu kirik on ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 7.

7. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Tee teoloogia Ristiusu tervikus kuulub spiritualiteet usu kogemuslikku dimensiooni. Klassikalises teoloogias saab eristada kolme Jumalast rääkimise viisi. Dogmaatika ehk süstemaatiline teoloogia tegeleb kristliku usu õpetusliku sisuga. Moraaliteoloogia uurib usu eetilisi tagajärgi, näiteks südametunnistusekohast eluviisi. Spiritualiteedi teoloogia ehk kogemuse teoloogia omalt poolt käsitleb ristiusu ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 6.

6. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Kohalolek Kuigi võib põhjendatult öelda, et vaikuse väärtust otsitakse praegu tõsiselt, on meie ajale siiski väga omane see, et vaikust peetakse haruldaseks, isegi hirmutavaks. Hüüatus «küll siin on alles vaikne» kannab endas sageli negatiivset värvingut. See annab edasi sõnumi, et siin ei toimu midagi, siin puudub elu. Vaikuse asemele nõutakse tegevust, ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 5.

5. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Inimese sisemist reaalsust saab väljendada märkide, tähendamissõnade ja sümbolite kaudu. Nende abil antakse tihendatult edasi laiemaid tervikuid, mõtteid ja lugusid. Sümboliteks võivad olla värvid, pildid, märgid, teod või esemed. Ka sõnad on sümbolid. Piiblimaailmas on sümboleid kasutatud algusest peale. Piiblisümboolika on loonud aluse hilisemale ...

Elmar Salumaa meenutusi ülikooli ajast

Süstemaatilise teoloogia professor teoloogiadoktor Elmar Salumaa oli armastatud õppejõud. Mälestusi tema õpilastelt on Eesti Kirik avaldanud kogu aasta jooksul. Salumaa-aasta lõpetuseks avaldab leht siinkohal professori enda mälestusi õpinguajast Tartu ülikoolis (1929—35). Foto: ajalehearhiiv 1937. aastast Tartu ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse ja eetika õppejõuks saanud Elmar Salumaa pidi oma töö katkestama koos nõukogude võimu tulekuga. Õppejõuna jätkas ta pärast vangistusest vabanemist 1956. aastal Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis (Usuteaduse Instituudi eelkäija). Alljärgnevalt avaldame katkendeid Salumaa  mälestustest aastatest ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 4.

4. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Sõna piirid Pentti Saarikoski kirjutas kord: «Alguses oli sõna. Lõpus oli mitu sõna, nii mitu, et maailma ei mahtunudki enam midagi muud peale sõnade.» Kui me püüame leida vaikuse tähendust, siis küsime ja otsime just seda esimest sõna, mis oli alguses. Vaikus ei tähenda vaid välist hääletust, helitust, vaid ka meele rahunemist, mis kuulub inimese ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 3.

3. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Luterlikus traditsioonis on ikka rõhutatud piibliuurimise, ülesehitava vaimuliku kirjanduse lugemise ning isikliku palveelu vajalikkust. Piiblilugemise, vagaduskirjanduse ja palve väärtustamisse on kätketud vaikuse mõõde, mida varem pole osatud eriliselt teadvustada või esile tuua. Luterlikus vagaduses on vaikusele alati kuulunud keskne roll, kuigi sellest on alles viimastel aastakümnetel ...

Lugeja küsib. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks

Kas Eesti Kirik võiks selgitada Soome kirikus aset leidnud juhtumit, kus aastaid pastorina teeninud mees on teatanud oma soovahetuse soovist? Kas nii pikka aega kogudust teeninud vaimulik on kogu aeg rahvale Jumala sõna kuulutades valetanud või ei tunne ta pühakirja ega käi selle järgi. Mida ütleb Piibel sellise teguviisi kohta? Imatra kogudust 22 aastat õpetajana teeninud meessoost Olli Aaltola on otsustanud vahetada oma ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 2.

2. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Huvi, mida vaikuse vastu tuntakse, on ka aja märk. Argirutiinist eemaletõmbumist vajab inimene selleks, et orienteeruda üha keerulisemas ning ebaselgemaks muutuvas elus ja seda mõtestada. Vaikus on rännak lihtsuse ja selguse poole. Seepärast aitab vaikseksjäämine aru saada, mis on elus oluline ja tähenduslik, mis aga pinnavirvendus. Vaikuses on võimalik kohtuda iseendaga – oma ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 1.

1. Eessõna Üha mürarikkamaks ja stiimulirohkemaks muutuvas ühiskonnas kasvab inimeste hulk, keda kõnetab sõna «vaikus». Miks see nii on ning milline seos on sellel religioossuse ja Jumalaga? Loodan, et järgnev artikkel annab nendele küsimustele piisava vastuse, kirjeldades meie lähinaabrite soomlaste viimase 40 aasta jooksul tekkinud nn vaikuseliikumist, vasturevolutsiooni mürakultuurile. Samas pole ...

Vaimuliku valmimisest ja tema professionaalsest koolitusest. 4.

4.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Õpiväljundid ja väljundipõhine õpeVäljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Õpiväljundid tähistavad neid teadmisi ja oskusi, aga ka hoiakuid, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. See ei tähenda sisendi (mineviku akumuleerunud teadmised, õppejõud, õppijate ...

Mehed, vennad, ärge tahtke, et naised vait jääksid

Ärge tahtke, et naised oleksid kirikus vait, sest naise hinges võivad sulguda mitmed anumad ning ta jääb vait ka väljaspool kirikut. Nii vait, et ta vendadele kuidagi abiks ega toeks olla ei saa.On kombeks, et kui keegi midagi kirjutab, siis keegi kuskil reageerib, vastab, oponeerib, polemiseerib. Naiste vaitjäämisest kirikus on Eesti Kiriku veergudel varem palju juttu olnud, kuid ma ei näinud põhjust reageerida. Seda ehk sellepärast, et ma pole kirikuõpetaja ja mul on üsna ...

Korintose daamide soeng ja inglid

Apostel Paulus on ütelnud, et naine on kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal. Religioon mőjutab tänapäevalgi inimeste riietumist ja eristab neid ka väliselt teiste religioonide järgijatest. Pildil türgi moslemineiu. Foto: Hannes Heinsar Pauluse sõnumid tulevad meile kreeka keele kaudu. Ja nagu teada, on igal keelel oma «konksud», nii et tõlkija ei või alati kindel olla, et tema tõlgitud väljend vastab täpselt algteksti mõttele. Peale selle esineb Piibli käsikirjadest lugematu arv koopiaid, need kõik sisaldavad mingisuguseid pisivariante, mis vahel vaevalt silma torkavad, kuid võivad siiski anda tekstile veidi erineva värvingu.Esimeses kirjas korintlastele sõelub Paulus mitmesuguseid moraaliküsimusi seoses ...