Paulusele pühendatud aasta, mis tähistas apostli 2000. sünnipäeva, lõppes 29. juunil. Sel puhul andis paavst Benedictus XVI ametlikult teada viimased arheoloogiliste uurimiste tulemused.
On selgunud, et Paulus on tõesti maetud Rooma ja tema keha lamab, nagu traditsioon on seda alati tõenäoliseks pidanud, matusepaigas, mis tema auks on ehitatud.
Teada on, et Paulus hukati väljaspool linna müüre Ostia teel ja ...
Paul Himma ei püüelnud kõrgele taevaste avaruses, tema jutluste algused pärinevad meie keskelt.
Järgnevad märkmed on kirjutatud pärast Tartu Salemi baptistikoguduse omaaegse juhi Paul Himma jutlustevaliku lugemist. Käesolevad read pole mõeldud arvustuseks. Pealegi ei arvustata jutlusi, kui neid on üksnes loetud. Jutlus on kuulamiseks ja inimese mõtlemapanekuks võimalikult kohe.
Aeg ja ...
2.
(Algus EK nr 30, 19.8.2009.)
Samas on mingil sugulusastmel maailma vaimuruumis liikudes tema mõtetega aeg-ajalt kohtumine loomulik ja sympaatne – minu suuna nimi on niisiis mitte mahasalgamine, vaid oma ringile minek.
See jutt liigub sinna-tänna nagu väike oja, aga ta põhiline voolusäng on Masingu elu ja luule aastail 1959 ja edasi. Minu jaoks on see tema elu teine tulipunkt või tähtis aeg. Esimene oli see tuntud ...
Katoliiklikel maadel on 15. august riiklik püha – neitsi Maarja taevaminemise päev.
Kõigepealt tuleb märkida, et sel pühal puudub igasugune ajalooline alus. Maarjast teame üldse väga vähe. Pühakirjas ilmub ta ainult paar korda, kuigi need sündmused ja seosed, millest evangelistid jutustavad, paistavad ülimalt olulised ning nendest ongi arenenud nn marioloogia kõige soliidsem osa.
Erakordse ...
Miks on õigeusu kirikus naised kaetud peaga ja ka musliminaised kannavad peakatteid? Luterlastel pole see kombeks. Juutlusele ja islamile on omane komme, et naised katavad oma pea ja konservatiivsemas islamis varjavad ka oma nägu. Pea katmise kohta ütleb Piibel: «Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead» (1Kr 11:5). Korralik naine lihtsalt kattis antud kultuuriruumis oma pea, sest ...
Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu avaldus seoses dokumendi vastuvõtmise 75. aastapäevaga Barmeni teoloogilise avaldusega distantseerus 1934. aastal Wuppertal-Barmenis Saksa Evangeelse Kiriku tunnistussinod kirikutesse tunginud natsionaalsotsialistlikust ideoloogiast. Selle avalduse tähendus on Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) liikmeskirikutes üha kasvanud. Saksa kirikutes omistatakse Barmeni teoloogilisele avaldusele ...
Tänapäeva inimene teab, et mitmed tema tervisehäired ja hädad on seotud hingelise olukorraga. Inimene on terviklik olend. Ihu ja hing kuuluvad kokku ja kui ühel on paha olla, siis kannatab ka teine. Nn psühhosomaatilisi haigusi on põhjalikult uuritud ja nende ravimiseks mitmesuguseid meetodeid välja töötatud. Selle juures peaks aga tulema vaatluse alla veel üks erinev dimensioon, nimelt kristlase vaim, mis saab ...
Tekstid, mis tunnistavad Kristuse ülestõusmisest, annavad ka keelehuvilistele ainet järelemõtlemiseks.
Eesti keeles tundub enesestmõistetav, et «surnuist üles tõusma», samuti ladina resurgere a mortuis tähendab vägitegu, millega surnu ise peab hakkama saama. Kui aga on juttu «surnuist üles äratatuist» (vt näiteks Pauluse kiri koloslastele 2 ja 3), siis tekib automaatselt ...
«Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud vaimust.»
Nõnda räägib Jeesus Nikodeemosega. Mõneti teistmoodi ütleb ta sellesama evangeeliumi lõpus apostel Peetrusele: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui ...
I Terve paastuaja jooksul on lehelugejad võinud pühapäevaküljelt lugeda erinevate pühapäevade tähendusest kiriku liturgilises elus. Kirikuaasta on jõudnud kõige olulisema nädalani, Suure Nädalani, mille jumalateenistustel elab kogudus tund-tunnilt läbi Jeesuse Kristuse maise elu viimaseid päevi. Nendel päevadel kogudus üksnes ei meenuta minevikusündmusi, vaid elab neid omal kombel uuesti ...
Üks suuremaid prantsuse teolooge Olivier Clément (1921–2009) on lahkunud. Kirik õpetab, et Jumal «kutsub» iga inimest ning usaldab talle siis ülesande, mis on ainult temale määratud ja millel on tähtis osa jumalariigi ehitamisel. Olivier Clémenti huvitas kogu Euroopa kristluse ajalugu juba sellepärast, et Jumala kutse väljendab end siin mitmesugustes vormides. Lähtepunktiks osutus usuvastane ...
Eelmise aasta oktoobris kuulutati õndsaks – mis on nn kanonisatsiooni eelaste – üks tagasihoidlik Normandia abielupaar 19. sajandist, kes ei ärata erilist tähelepanu. Louis ja Zélie Martini ainus silmatorkav «saavutus» oli nende tütar Thérèse, keda peetakse üheks meie ajastu pühakuks. Nad olid väikekodanlikud käsitöölised ja elasid nagu kõik keskmised prantslased, ...
6. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Samal ajal peetakse õpetust täielikult inimlikuks loominguks, see on inimlik töö, mis pärineb inimeste usulistest vaadetest ja kajastab seda, mida usk neile nende arusaamises tähendab. Kui usutunnistust ja õpetust on kord juba hakatud pidama inimmõtte loominguks, siis pole need mitte ainult muudetavad ja igaühe jaoks erinevad, vaid ka defektsed, mittetäielikud ja ebaõiged, mitte ...
(Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Me oleme mõistagi teadlikud sellest, et luterlikud usutunnistuskirjad (kaasa arvatud vana kiriku usutunnistused) on tekkinud konkreetsetes ajaloolistes tingimustes, mis on neid kujundanud nii keelelises, filosoofilises, formuleeringute kasutamise jne mõttes. Nad peegeldavad konkreetset tausta. Kuid usutunnistuskirjad ei tee meid sõltuvaks olukorrast, milles nad formuleeriti, ega mis tahes konkreetsetest olukordadest ja ...
4. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Kalvinistlik arusaam usutunnistusest Kõnelemine usutunnistusest kui pärandist või traditsioonist võib muuhulgas tähendada, et seda peetakse koormaks, mida kirik läbi sajandite kaasa tassib ning mis muudab ta veidraks, paindumatuks ja võimetuks vastama tänapäeva väljakutsetele, selle asemel tõstatades ja vastuseid andes küsimustele, mida mitte keegi enam ei esita. ...