Kätlin Liimets. Põrm on inimene, kaduvuses sündinud ja saadud. Õrn on inimene, olemuselt langenud ja paadund. Igal hetkel vajab toetust, tuge. Igas valikus keeldusid ja lube. Õrn on inimene, tühine ta elu, ainus lohutus on saavutused, melu. Kuidas mõõta inimhinge hinda? Kust võib leida hindamise pinda? Pole vahet, elu lühike või pikk, inimhinges endas elab igavik.

Kätlin Liimets Kui pasunad vaikivad  ning trompetid ei hüüa. Kui kandlemängijad on väsinud ning simblid sootuks kulunud. Kui ilmamaa ei ülista, maailma katnud kange kae. Siis Issand väetid viisistab ja laseb lastel laulda. Kui ka kellegi kõrvad ei kuule ning suletuks südamed jäävad. Siis ometi hääletus kohinas, vaikuse tummast tõrrest võrsub olemise heli, uus laul saab alguse ning kõlab igavese elu  muutumatu ...

Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Minu aeg on Sinu aja sees, loodan Su toele ja ka hallis hommikus tean, et see on õige.  Sinu sõna on minu sõnade sees, mil laulan hommikuvaikuses uut laulu ja vihmapiisad helisevad läbi udukaste. Sinu tee on minu teedes sees, mil hoiame kokku, sest Sa kutsusid ja ma tulen!  Hoidsin Sulle oma kaunima ehte, sest uue koidu algus avas mu silmad ja ma tunnen ära oma rõõmu looja. Vaata, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud!

Vancouveri Peetri koguduse leerilapsed vastu võtmas .leeriõnnistust. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Ma tunnen Su hääle ära ja tean Su kutse kaja. Sinu kutse all saab iga tee kord teekonnaks.Iga valgus saab olla uskumatult usutav.Iga proovilepanek toob ehedust.Iga tundmine saab olla äratundmine.Iga peatus on süvenemine.Hea karjase sõna loob aega ja ehib käesolevat tundi. Kuulatan neid sõnu, mis ammu kord rannal lausutud mu õele-vennale, et mõnest leivast ...

Eestlaste kalmistu Abhaasias. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Kohtun Sinuga: Kohtan Sind läbi mu tolmuks pudenevate päevade.Kohtan Sind läbi mu pühkmeiks kuhjuvate tegude.Kohtan Sind läbi mu tasaseks vajuva muldse elu. Ei mäleta, kui kaua ma uinusin või millal jäi kõik nii vaikseks mu sees, kui palju kordi mängisin Sinuga peitust ja olin vaikuses varjus. Kuid Sa pidasid mind meeles ajani, mis on Sinu oma, mil Su arm otsis mind üles. Ei osanud loota, et mu soontesse on ...

Tallinna Kaarli kiriku Köleri altarimaali detail. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. „Vaata, siin on uus hommik!“ taipasin, kui tunnistasin ülestõusmise hommikus: „Ta on tõesti üles tõusnud!“ „Vaata, mina olen su tee!“ mõistsin, kui leidsin Su õhus ja mullas ja tärkavais õites ning päikese, vihmade ja pilvede teel.  „Vaata, mina olen su tõde!“ kõlasid Su sõnad, kui heitsin pilgu üle läve oma tööle. „Vaata, mina olen su elu!“ tundsin, kui kuulasid mu õhtut ja me ...

Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Üles, üles! Musta mulla põuest üles valguse ja soojuse kätte pürgib iga taim. Üles, üles! Põrmust madalast taevakõrguste poole pürgib iga inimene. Üles, üles! Seal on voli õitseda ja vilja kanda. Üles, üles! Seal on vabadus olla see, kelleks loodud. Üles, üles! Kuningas kutsub – aeg on käes

Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Kurjusel on palju nägusid ja vaid üks eesmärk – varjata me silme eest kõik ilus ja hea, panna meid uskuma, et just tema pakutu on see ainus ja õige ning meil pole mingit mõtet talle vastu hakata – ta võidab niikuinii. Aga vaata – ta ju ei suuda varjata kõike. Headus, arm ja halastus paistavad ka kõige võimsamate kurjusevöötide varjust. Võitlus käib me ümber ja me sees. Ühel hetkel saab see läbi – valgus tuleb ja ...

Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Üksik kuivanud kõrs ... Õied on ära õitsenud, seemned on     valminud ja mulda pudenenud. Tühjus? Kõik on läbi? Oh ei! Seemned uinuvad vaid. Varsti,      varsti tärkavad uuele elule. Kurbus rõõmuks saab taas.

Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Viimane hetk peatuda ja mõelda:  kas oled valmis sellele teele asuma? Tee viib vaid ühes suunas,  tagasi pöörduda ei saa.  Mis ees ootab, ka täpselt ei tea.  Ainult lootus, et tee lõpus on just see,  mida soovid ja vajad. Kõhkled? Lähed siiski? Usu, see on vaeva väärt.

Jumal, meie taevane Isa, Sina läkitasid oma Poja maailma, et ta puhastaks meie hingeastja kõigest sellest, mis takistab meid tegemast rahu Sinu ja ligimesega. Kingi meile avatud süda, et me Kristuse armastust ja kuulekust mõistaksime ja järgiksime teda, kes Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

Alessandro Allori „Kristus ja abielurikkuja naine“, 1577. Õli puupaneelil, detail. Santo Spirito basiilika, Firenze. Tekst ja foto: Merille Hommik. kuis armastada seda,  kes ei vääri? kuis armastada end – kas ma väärin? kas armastust  peab väärima? saab väärida? Tema sai armastada  kõiki, sest armastus on armastus on armastus juba enne loomist oh Isa, anna meile Vaimu armastada

Meister Niccolò „Jeesuse kolm kiusatust“, dat. 1122. Piacenza toomkiriku läänefassaad, lõunaportaali tümpanoni friisi detailid, liivakivi. Tekst ja fotod: Merille Hommik. vahest tundub et oled ilma jätnud mind ühest, teisest miks, ei tea oh nukrust, igatsust ja iha – siis hingates ja palves näen suurust, imeilma kus elan, mille andnud! hea Issand, aita minna kurjal ja juhmusel mu hinges! siis hingates ja palves näen aimamisi ...

„Müstiline Tall“, ca 1200–1250. Campione töökoda, lubjakivi, 98 x 59 cm, Ferrara katedraali muuseum Tekst ja foto: Merille Hommik. kui kõnnid rada, mis kitsas eemal suurest teest sa läinud sinna, sest kuuled Teda, teisiti ei saa – ilus Issanda maa! kui tumeb ilm ja iga samm on vaev hing kartuses ja läinud suund ära kaota armastust ja  mäleta, et Issand käis su eel

Marc Chagall, „Valge ristilöödu“ (detail), 1938. Õli lõuendil. lund, tuisku, valgeid metsi, päikest külm ja ilus, sajab lund inimene, vaata üles, lumesattu, valgusesse vaikusesse, rahusse, tasa võib-olla kuuled mustil okstel valges lumes leevikesed kui verepiisad  Tema käte Merille Hommik