José Clemente Orozco, „Surnu“, 1925–1928. Õli lõuendil. Tekst ja foto: Merille Hommik. me kaome, kuhu, millal Sina tead Sina tead me kurbust hirme, meeleheidet andesta see eest! ka siis, kui tee kaob pimedusse luba Vaimul valgustada rada Sinu silmisse meie Issand, meie Jumal!

Mimmo Paladino „Allikas“ (detail), 2011. Segatehnika, 150 x 190 cm. Vatikani muuseumid, kaasaegse kunsti kollektsioon. Tekst ja foto: Merille Hommik. mis on inimese? me ihu, asjad, maa või uhkus, veri – kauaks? teadmised mis viimselt teame? ei midagi armastada Sinu loodut me saame usku, loota, et näha silmast silma Sind Sa lubad siis – hoia me rada Su enese juurde hää Jeesus!

Natalja Gontšarova „Kristus Päästja“ (detail triptühhonilt), 1910–1911, õli lõuendil, 132 x 257 cm. Tekst ja foto: Merille Hommik. mis inime teab heast või kurjast ei näe me kaugele kas see, mis teeme, on armastus või mitte armastus vaid Tema teab armastada Sind – võib olla imetleda väikest õit? ja tunda harrast vaikust ning imestlust et lill ja inime on üks seesama oh anna Vaimu Su mõistmiseks ja kiituseks!

Tekst ja foto: Kaia Otstak. Ühtsuse süda, teenimise tants. Usalduses anda, täita seadust, järgneda usus. Ses toetuses koos –  pole üksi. Seistes Sinuga, järgnen Sulle. See on tee ja Vaimu arm.

Tekst ja foto: Kaia Otstak Pühitsetud vete laul.Seitse korda pestud,helisevas puhtuses.Nõnda vaikne ime,Säravalt valgub,mäeks tärkab,sirgub hing,kindlaks.Ava!

Tekst ja foto: Kaia Otstak. Avatud silmist,mis vaid kõrbeliivassõrmi sõelumas näevad,kibedad pisarad mööda põski,kus leiab asu?Pöördudes pöörabja pöörab,kuid üksinduse tuisk vaid.Nutust rasked laud,langevad,kipituses sulguvad ja ...Suletud silmade eestärkavad ihust pungad,nii valged,ja tantsib valgeõielises keerdumises,pöörlemas kui pruutkleidis,selles kõrbes leidnuna.

Tekst ja foto: Kaia Otstak Seal leiame end Sinu avaruses,  seal, kus on Sinu hingus.  Selles kindluses kuuleme.  Kuulame…  See on kohtumine.  Kohtumine kullast magususes.  Ja palged õhetuvad sädeluses,  mil meel leiab end taas ja taas  eemaldumas enese ahtusest.  Ja hing hingab Su hinguses.  Selles hüüus tõuseb südame hääl  ning Sinu lõhn toidab  ja janu kustub ...

Tekst ja foto: Kätlin Liimets. Kas tahaksid mind kutsuda hämarate hommikute sajandeil rändavate järvede aegu üles mägedesse ka nüüd ja praegu

Tekst ja foto: Kätlin Liimets Sina ei pea saama andestamatuses hiilivaks ööks sina ei pea avama akent halastamatusele paplivaiguse suve kuumades silmades kas armutuse vaikiv eha meie vahel võiks jäädagi viimaseks

Tekst ja foto: Kätlin Liimets. Liibanoni seedrite vaikne kohin on justkui muusika su sees. Miks armastad peita end Valguse eest?Ikka kummardad hämarusehärmatiste teoseid.Sina, Valgusetütar! Sina, kõhnade ehade laps!Kas sinu viivude jäälilledest ei võiks saada trepp Valgusesse? Vaata! Tähed langevad.Võitlevad ehk inglid džinnidega seitsmendas taevalaotusesvõi on see auparaad veel sündimata neitsidele?Ehk saab homsest päevast kõikide päevade päevja lindude jäljed õhus ...

Tekst ja foto: Kätlin Liimets. Lase mul enne nutta ja matta naerda ja jätta tuhanded tunded tuhased tahtmised armastuslauludeks tallatud vaevad ja ohkmised Lase ma enne uurin taevalindude pesi rebaste urgusid ise kivina kaelas hoomata joomata ulmadest süüdatud öid üksinda isepäi

Tekst ja Foto: Kätlin Liimets. Leiba ja lähedust vaesust ja rikkust õhtute kähedust tänulikkust elujuurega hoomad kuni su süda voolab Issand on jõgi

Kätlin Liimets. Elu on hääbumise kunstTõde tõuseb, vale vaobAeg igavikku kaobKadumine on uuestisündSeeme sureb, vili tärkabUinunu kord jälle ärkabKolm isikut on üks ja ainusOn Sõnas kogu õpetusKõik on kokku armastus Jaanus Kangur 

Kätlin Liimets. Vaim varjatusest pääses vallaIssanda hingus sünnitas SõnaIgavikust elu algasVaikusesse löödi mõraSõna tõena laotus ilma ääreniVaim sünnib ajastute otsaniSünnib igas lilles, liblikas ja linnusKahe inimhinge kohtumise hetkisIgas hoolivas ja armastavas pilgusKires, kahetsuses, kurbuseskiTõde toidab igat vaimuIlmutab end kõiges elusasVahel nähtavalt, kuid vahel üksnes aimdubTõe kohalolu inetus ja ilusasSu ees on elu, vali see!Su sees on tõde ja see tee,mil ...

Kätlin Liimets. Kui vabalt lendab hingelind, ei küsi me, mis hinge hind. Mis hinge eest on lunaks anda, mis ohvriks altarile kanda? Ent kui kord raugeb linnu ind, kaob jalge alt meil kindel pind. Kes võib siis hingel ohvri tuua? Eks see, kes suudab hinge luua.