Antonio Vivarini „Madonna lapsega“ (detail), 1441, 56 x 41 cm, tempera puitpaneelil. Akadeemia galerii, Veneetsia. Tekst ja foto: Merille Hommik. Lapse silmisse hinge põhja rännata Tema juurde saada lapseks Inimese Poeg keda armastab joosta Jumala aias nimega Maa ja kõiksus laulda Sinu armust taevalindena

Meister Guglielmo „Jeesuse sünd“ ja „Karjaste kuulutus“, 12. saj. San Zeno basiilika fassaadi portikuse vasakpoolsed reljeefigrupid, Verona. Tekst ja Foto: Merille Hommik tähesäras, külmas öös üks laps on sündinud! kes me kõigi laps laps, kes meis kõigis kui vaid leida tee Ta juurde minna tähe kannul osa saama rõõmust suurimast, mis Issand saanud kinkida inimlapsele ja kogu loodule kuis kiita Sind ja rõõmu?

Serbia zograafide koolkonna anonüümse ikoonimaalija „Neitsi lapsega“ (osa ikoonist), u 1730.Tekst ja foto: Merille Hommik . talvepimeduse taevastähed kui lõbusadkullaterad Su silmis, Issandja me teame – Sa tuledtaas – inimlapse hinge kogu loodu juurdetoomaks eluvalgustrõõmu, armastusttalvepimeduses vaatantähti, ma olen tänu!

mis saab teha inime Issandale teeks taevatähed, lilled kõrbeliiv – viimseni Su loodud mis mul anda? võta mu süda teeks ja tule mu hinge juurde oh Issand!

„Kuningas Kristus troonil kuu, päikese, neitsi Maarja ja lapse ning püha Rufusega“.Assisi Püha Rufuse katedraali peaportaali tümpanoni reljeefid, 12. sajand. Tekst ja foto: Merille Hommik. Jeesus, Sinus särab kuu ja päike, ilmaruum Vaim Su eel ja Sinus hoidku inimlapse palet meelt ja südant ärkamas Su valgusesse ka pilkaseimas talveöös

Tekst ja foto: Arho Tuhkru Iga asi omal ajal ja asjad ei järgne üksteisele niisama, vaid ikka asja pärast. Mõnikord oleme parasjagu just intervalli ajas, mis on ju muusikaline kaugus kahe heli vahel. Intervall saab olla ka kahe sündmuse eraldus või nähtustevaba vaheaeg, aga ka maise ja taevase joonel olemine, ootuse aeg, enne kui saame tunnistada ilmsi me Lunastaja sündi! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja!

Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Kella palve Kord tühine kõik olla saab ning sama moodi helge.  Kell heli annab keeletule ja hääl tas kodu leida saab, kui elavaile hüüan „tule!“ ja itken neid, kes on vaid mälestustes jäänud meelde. Hääl ise kõlab ümber minu ja mina Temast helge, nii igavik mul juttu aab, mis alati on selge, süütan mälestades küünlaleegi tule.  Kõik Sinust on, mu teed, mu ajad, igavik jääb meelde.

Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Küll Sina kingid jõudu, et valvata ja märgata neid, kes kössis või katki, ja oled kõikidega nende omal ajal. Aitad julgustada neid, kes ootavad lootustandvaid sõnu, mis ammu kord rannal lausutud mu õele-vennale, et mõnest leivast jagub kõikidele ja vähesest piisab, et ära tunda Su hoolt. Seni, kuni hoian pilku Sinul, tunneb mu süda Su õnnistavat kätt.

Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Avan Sulle oma südame, kus sillerdavad palved: nende eest, kes kannatlikult taluvad haigust ja vajavad hoolt päikesetõusust loojanguni; nende eest, kes kogu aeg põetavad ja hoolivad, vajavad jõudu ja rahu oma hingetõmbeaegadel; nende eest, kes on isolatsioonis päevade kaupa ning ootavad kohtumise aega lähedase ja kaugega; nende eest, kes mures ja nõutud, rasked südamelt, külva lootust ja lohutust päikesetõusust ...

Rembrandti „Öise vahtkonna“ restaureerimine. Rijksmuseum, Amsterdam. Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Mis määrdunud, tuleb puhastada, mis katki läinud, tuleb parandada. Kas usk saab määrduda? Kas usk saab katki minna? Igal päeval tekib tuhandeid küsimusi: kas tõesti, aga äkki pole siiski nõnda, mis siis kui ... Igal päeval tekib tuhandeid kahtlusi: see kõik on vaid jutt, liiga ilus, et olla tõsi ... Igal päeval võime avastada, et kunagi nii puhas ja siiras ...

Pieter Claesz, „Vaikelu põleva küünlaga“, 1627. Mauritshuis, Haag. Tekst ja foto: Tiiu Hermat Maailm vajab valgust. Pilkases pimeduses ekslemine on hirmutav. Pimeduses on raske näha varitsevaid ohte, näha, kas valitud tee on õige. Me oleme kutsutud maailma valguseks. Pole siis vaja kahelda, kas meil on küllalt jõudu, et  valgustada kahtlejatele teed või kas jätkub seda endagi jaoks.  Ka kõige väiksemgi  valgusekübe annab lootust, annab ...

Vitraaž St. Bavo (Grote kerk) katedraalis Hollandis Haarlemis. Tekst ja foto: Tiiu Hermat. Kõik kohad on täis õpetajaid ja gurusid. Igaühel on sõnum ja igaüks kinnitab, et just tema sõnum on see, mis peaks sulle näitama parimat võimalikku eluteed. On suur kiusatus noppida neist igaühest välja just endale meeldiv osa ... Aga lõpuks on pilt nii kirju, et läheb raskeks seda mõista, segadus on suurem kui enne. Kuidas ära tunda just see õpetaja ja õpetus, mis ka ...

Tekst ja foto: Tiiu Hermat Mida külvad, seda lõikad ... Mina pole oma aeda ühtegi päevalille külvanud, ometigi on aed neid täis. Kollased õied säravad vastu nagu väikesed päikesed. Minu osaks on jäänud vaid neist rõõmu tunda ja hea õnne korral ka veidi saaki saada. Iga õis tuletab meelde: ära unusta tänamast! Tänamast nii enda külvatud ja koristatud saagi eest kui ka kõige selle ülemäärase eest, mida mulle on pakutud ja mille heaks ma ise midagi pole ...

Safet Zek, „Hommage Michelangelo „Palestrina Pietá’le““ (detail), 2012. U 160 x 120 cm, tempera ja paberkollaaž lõuendil.Tekst ja foto: Merille Hommik. me keeme pettumustes põlgustes ning kartuses ja oma õigsuses  „vend läeb viltu ei mina!“ teeb viha --- kuid ometi me võtsime Su ristilt ja tõotasime – venda armastada kui Sind! Vaimu suurust meile luba et teha vähimat ja suurimat –  Su loodut armastada!

Victor Man, „Autoportree Kristuse kollase varjuga“, 2018–2019. 56 x 36,5 cm, õli lõuendil. Tekst ja foto: Merille Hommik. Su armastus on loonud armastuse kui me vaid mõistaks, mis on see tõeliselt, kas oskame Sind armastada  üle kõige, ja ligimest kas usaldada usku oskame või mõõtu võtame me oma puuga? Püha Vaimu valgust me mõtteisse ja sihti, hää Isa luba, et usk Sinusse ei kalduks kiiva pimedusse!