Foto ja tekst: Kätlin Liimets. On rõõm Ja enam ei saagi silmist Ei saa lihtsalt nii lihtsalt See uhanud puhtaks Me hinged ja kivid ja ahtrad Liivapärlikeed pihal On tulnud ja kümmelnud Ülestõusmishommiku valguses Mandrite kehal On rõõm

Tekst ja foto: Kätlin Liimets. Me kiidame Sind Me kummardame Sind Me täname Sind Kes sa tuled nagu koidupuna Nagu kevadine vihm Nagu äsja ärganud rõõm Ta on üles tõusnud!

Tekst ja foto: Kätlin Liimets. Ja valgusel on varjudestki vähe Su silmadesse kujutleda end Võin vahel Siis surm ei kohutagi mind Vaid mahe On inimene videvik On minemise igavik On tuules tuuletuse vaim On olemise olematu aim

Foto ja palve: Kätlin Liimets. Ärapõlatust sai nurgakivi meie südamele. Issand, anna meile avarust mõista sinu armastust!

Tekst ja pilt: Liive Koppel. Muld moodustab mustreid ja mooduleid, millest sünnivad loendamatud lilled. Mullas peitub elupide, mida me muidu ei märkaks. Kevad korraldab kasvamise kulgu Jumala juhiste järgi. Issand! Imetlen Su loomingut ja olen tänulik!

  „Tõe ligi“. Akvarell, 2022.  Tekst ja foto Liive Koppel. Tuuled ja tormid ei suuda suurele puule teda tuuseldades kahju teha, kui üks habras lilleke hoiab seda emmates. Issand! Palun hoia mind ikka Tõe ligi, et vale ei saaks mind  võrgutada! 

“Limiteeritud aeg”. Akvarell, 2022. Tekst ja foto: Liive Koppel. Limiteeritud ajalik elu – taevalik kingitus. Iga terake liivakellas on loetud, rangelt arvel. Issand! Kuni veel meie aeg on ajalik, õpeta meid meie päevi arvestama,et me saaksime targa südame, ja juhata meid igaviku ukseni!

„Hoomamatu on Sinu arm“. Akvarell, 2022. Tekst ja foto: Liive Koppel. Issand! Hoomamatu on Sinu arm, millest minagi pidevalt osa saan. Kui suur peab olema Sinu kannatlikkus, et näeksid kord ka minus valminud usuvilju … Palun kasta mind, et ma kasvaksin!

„Minek“. Akvarell, 2022. Tekst ja foto: Lii Pähkel. Ja liigub ja liigub ja läheb ja tuuleõhk natuke aitab seda julget, kes püstipäi läheb. Ta läheb, ei tagasi vaata,  on näinud taevast ja maad, läheb, ei tagasi vaata, meel nii kindel kui saab.

„Taevasild“. Akvarell, 2022. Tekst ja foto: Lii Pähkel. Su halastus nii suur kui helesinine taevas, mis laskunud alla! Puhka siin piiritus kõrguses, taevalaotus on puhkenud valla! Sinitaevas on tubade kõrgusel, taevatähed need vaatavad alla.

„Öö“. Akvarell, 2022. Tekst ja foto: Lii Pähkel. Pole pimedust ka pimedamas öös. Issand, sinu valgus  kumab kui algus.

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Raske on saada nii kergeks et kõndida mööda vee pinda unenäos sammud selged ilmsi kerge põhja on minna Kerge nii raskeks saada et tumedais toonides homne Looja päikene soojust saadab vaenu külma meil külvata komme Kerge raskelt on hukka mõista aga hukkamõist kergust ei anna ainult südame tarkus võib mõista armu väge, mis maa peal meid kannab

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Kui kaugel on taevas? Kuu kauge nii lähedal näib. Kui kaugel on Isa taevas? Tähtede taga ja lähedal, usume nõnda see käib. Kui kaugel on usk? Usk lootuseta on kaugel, palves usume, oleme lähedal.  Armastusel kuid  kaugust ei olegi. Armastus ongi lähedus, armastus on kauguste ühendus, armastus on püha, on pühendumus, armastuses on usu tähendus. Armastades me lõputut armastust ...

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Jook ületab janu, ime käib üle mõistuse. Imesse uskuja ei joobu, saab selguse, ime toob uskujale valguse, kingib taevase õndsuse. Meie igapäevast imet anna meile tänapäev, anna oskust märgata ja oskust jagada  pühendumist, heategusid, soojust ja naeratusi. 

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Valgusel pole raskust langev valgus annab elule alguse elu pürgib valguse poole kerge valguses leida on teed hea on elada valguse vaimus tõde otsida vaimu valguses palun viibimist valguse armus