Slava Ukraine
Esileht » Pühapäevaks » Pildipalve »

* * *

Looja, Lunastaja, Lohutaja –Sina üks – kolmainus.Ainus, kõigi päevade märkaja,Tule Pühas Vaimus,Täna, homme, ajas ja ajata.Ka piisas pisemasVõin kogu Sinu täiust kohata.Nõnda saada seotudKõigi Su uskujate hulgaga,Valguses punutud,Looja-Poja tulemist oodata.Siis on kõik üksainus.  Tule, Issand Jeesus! Naatan Haamer

* * *

Issand – Lohutaja!Kingi mulle rahu eneselt,rahu mu igasse päeva.Luba, et ma iseenesest,suutmisest liialt ei arva.Õpeta jagama vastutustneile, kes koos valmis kandma.Enim soovin Sinu puudutustellu imesid andma. Naatan Haamer

* * *

Rahvaste Issand, kes tõusid üle ilmade,Sa oled ka minu jaoks  kõrgustes,hinge sügavas, nii lähedal.Kuigi olen siin elus piiride vangis,on Sinus ääretu vabadus.Aita mind saada üheks, olla Sinus.Ära lase ahtal mõttel pärssida avarust,kõiksusse tõusmise võimalust piirataminu enese vaate viisidel,kaotada sidet Sinuga,kes oled Üks – Kolmainus.Naatan Haamer

* * *

Ma ei tea, kuidas paistab Sulle mu maailm,mille olen enesele teinud, sellega, mida mulle andsid.Kuigi siin on ka teisi, olen Sinu palge ees vastamas üksi.Tean siiski, et vaatad mu peale halastava pilguga.Sa pole mind jätnud juhuse hoolde, abitult üksinda.Tänan Sind, et hoolid, toetad ja juhatad.Mu palve Su poole jääb igatsevas lootuses:palun anna leppivat südant ja ...

* * *

Tule ees seistes näeb selgemalt igaüht,pimedus hajub ja taamale vaob.Tuli toob välja ka varjatud kõverust,puhastab puhtaks, mis liigne ja väär.Tule valgel me hinged on võrdsed,pole, kes teistest sirgemaks jääks.Siin pöördun Su poole, mu Issand:ole mu lunastus ja kohtumäär,see, kes mõistmatul õigust seletab,kes tulena valgustab mu hinge äärt.Põleta välja mu’st kurja ...

* * *

Sinise vööga on kokku köidetud taeva hõlmad,mille tikandmustrisse põimuvad ammune, hiljutine ja praegune.Tuhat aastat ongi kui eilne või tänase päeva algus, kus mööduv poeb peitu möödumatusse.Räägi minuga läbi mu tolmuks pudenevate päevade. Räägi minuga läbi mu pühkmeiks kuhjuvate tegude. Räägi minuga läbi mu tasaseks vajuva muldse elu.Lood Sina ju ajatut ...

* * *

Las vesi, mis vihmana laskub Su ülemistest paikadest, peseb mind. Las vestavad piisad mulle oma rännakuist taevast maa peale.Las vesi, mis jõuab pinnale sügavatest paikadest, värskendab meeli ja kaotab janu.Las jutustavad ojad ning nired mulle asjust, mida oled Sina sügavustes ilmeliselt loonud, nõnda et seistes võin suruda varbad sooja mulda ja Su häält ära tundes tean, et kuulun nii maale kui ka taevale.Arho ...

* * *

Issand, Sina lood uue päeva ja teed virgeks mu mõtted ning külvad minusse uut elu, uut julgust, uut armastust.Anna mulle tarkust ära tunda Sinu läkitatuid, armastada neid, kes ei ole minuga nii sarnased, kui ma olen harjunud nägema. Õnnista igat päeva, loodut ja sünnitatut. Sest iga inimene ja iga asi saab olla mulle Sinu läkitatud õpetajaks, toeks ja järelemõtlemiseks.Arho Tuhkru

* * *

Kui mu ees on toime ja jumeta teekond,ava mulle silmapiir, käi minuga koos mu ehedat rada.Kui mu ümber kerkivad tühisuste kivimüüridja unustan unistada Taevast,hoia mu südames oma kirgast rahu ja palveid.Jumala Poeg, Sa oled otsustanud tulla siia,kuhu Sa ei kuulu, loobudes jääma Sinna,kuhu Sa kuulud. Tänan Sind!Arho Tuhkru

* * *

Liiv krudiseb tasasel rõõmul sammude all, mil mõõdan maad Sinu käidud jälgi mööda. Kohtan sõnatuid silluskive, mis ometi vargsi viitavad eilse päeva rändureile. Tihti katame oma teekonnad, summutame sammud ja kohalejõudmised hoopis saabumise ootuse või edasitormamise rutuga, jätmata aega olla teel ning jõuda pärale.Olen seotud esimese inimesega, kes astus mu teele ja viimasega, ...

* * *

Mu väikesed sammud tõidSinu juurde läbi aja.‘Kruus sooja kitsepiima too, palun.Väsinud mu jalad paakunud kattel, mul on janu.’ Tuttav helin mind juhtis läbitühjade häälte kaja.‘Kruus selget hoolivust anna, palun.Palju võõraid sõnu huultelt loksub, tühje, vanu.’Lase mul teele kaasa võtta taevane lootusemaja.‘Kruus pühendumist kingiks, palun.Terendavat sooja valgust ...

* * *

Ammu see oli, kui põld ees seisis:lai, tummine ja must.Käsi adrakurge hoidis, mil vaoline künnislahti lõikas maa loomuse just.Ammu see oli, kui õhtukuma sirbilpeitus hõõgvel keravõi koidualguse tärkavas karguses,kui mulla rüppe puudutas tera.Ammu see oli, kui nisu vakku vaossiis kõrgusesse poeb.Loomus loodud ja uudsevilja uue elu lõikab, korjab, tuulab käsi soe.Arho Tuhkru

* * *

Näe, mu pilvede raamides pannakse kokku ka kõige pisemad imed, mis sinuni jõudes katavad maad. Tule, astu mu teedele, meenuta, kui kerge on üles lugeda ka väikseimaid kaunis-olulisi hetki su omas päevas, mis on täna, oli eile, ammuilma tagasi. Nõnda on valgus mu teede sillutis ja sinu silmade sõber.Mäletad ju, et iga päev on minu jaoks igavik ja praegu. Iga paik on minu tuba, mille laeks on kõrgused ja ...

Arukat meelt

Kel jõudu on hüüda – see kisab,kel tarkust on mõelda – jääb vait...Pean keerlema sõnade võsassuus äraostmise maik Ei kahetsust taha ma tunda,et tummana tardusin rajalvõi petta end lasin kullast,mis tühjast kõminast kajas.Vaid mammonat himustadesikka helgemat homset ootesteen ruumi ma laiskuseleajan südamehäälegi rooste.Su ette nüüd kummardun vaevas,ma vajan vaid ...

* * *

Sa oled halastus ja andeksand,Su südamesse mahub iga palve.Kuis suudaks avada ka mina end,et mõistaks jälgida Su samme.Miks pilgu pööran, kui näen viletsat,kes endast enam hoolida ei jaksa.Miks nina kirtsutades möödun tastja silmad sulen, valus et ei hakkaks.Sind palun, Issand, jaga sallivustka mulle, kes ma võiks, kuid veel ei suuda...Mu´s olgu rohkem halastust ja hoolivust,et soojemaks saaks seda ilma muuta.Daisy ...