On meil siis midagi anda või leidub mõni suurem tegu, mis oleks Loojale meelepärane? Kas alanduses või kitsikuses on meie pääsemine lähemal? Kas Temale on vaja meie suuri saavutusi või meeletuid ohvreid?Kui kõik hea tuleb Tema käest, siis ju ka kõik kitsikus on Tema meelevallas. Nõnda on ka rahu Temalt, rahu, mis ei otsi enam ise heakskiitu ega ohvreid. Rahus kulgeme koos oma Loojaga heal ...

Armastus, mis üle mõistuse,taipamise taga,  seletusest  vaba.Lapse käed ümber kalli kaela hoides tugev-valusalt.Sõnad suus veel ei püsi, põhjendust ei küsi,õpetanud pole keegi, algus antud ülevalt.Lõpmatuna püsiv.Vägevama käed on seadnud, enne kui me veel ei teadnud,kivid ritta meie jaoks.Kividel on meie teed, hoitud-kantud, varjul pandud.Saame teha, vabad vaevast, Tema õnnistuse ...

Olen mõelnud, otsinud hästi,ennast vaaginud risti-rästi.Tasa laskub roid mu meelile,küsimus «MIKS?» vaibub keelile.Inglid kiiguvad hümni rahust,priiks muutuse tohuvabohust.Mina tõesti siin iial ei tea,mis on mul parim või lihtsalt hea.Jääb lootus Vastuste Loojale,Ta teab parimat mu hoolele.Aita Sina, Elude Issand,leida end ja minna siis lihtsalt,sest Sina tead, Sina ei eksi.Mis inimhing Sinuta teekski!Naatan ...

Siin kaduvate maalsaan lootuse uskudes –Sina näitad teed läbi surma.Jaga jõudu uskuda!Kuigi näen tihti eksivat elu lagunemas,võin pidada meeles Rõõmusõnumit.Kinnita mu usku!Ära lase heituda ka keset kõdu,anna ikka kogeda elustavat väge.Kasvata mu usku!Tahan korrata koos uskujate hulgaga:Sina oled, Issand, mu Lunastaja,kaduvate elustaja.Naatan Haamer

Iga päeva hetkelOlemise killud,Sulatatud ühte Lunahinna valust.Minemise mõttesOlnud aja viilud,Tuleviku tõttesELU ennast anun –Kannaks kas või hetkeMinu elu halad,Leiaks usu mõttestParemadki palad. Minu vaese peale,Issand, heida armu!Naatan Haamer

Täna tõuseb mu hinge tänu, rõõm maailmast, mille oled minule loonud. Õnnelik värelus koos kogu ilmaga seob meeles imelise rahu. Eile nutsin nukralt üksildust, arvates – olen eemal elavast elust, hüljatud, abitult ilma jäetud, tõrjutud, vildakas, vilus... Vahel eemal olles melust esmalt ei märkagi elu. Pilk otsib harjunud saginat kui kinnitust olemasolust. Täna mõistan Sinu ...

Ei suutnud teistega ma sammu hoida, jäin maha sellest kiirustavast kambast, nüüd ihuüksi võõras paigas seisan ja ootan, et siit koju jälle saaks. Ma tahtnuks olla tugevam ja suurem, ei üksijäämist siis ma kartma peaks, kuid seniks hoian kinni õlekõrrest ja loodan – halb saab jälle heaks... Daisy Lappard

Hall vanamees, silmadel kae,pilk tuhmumas, väsimas laud,ta ometi rohkem must näeb,näeb tugeval vaimujõul.  On selged ta südamesilmad,nad leiavad valguse üles,meest juhivad edasi kindalt,ta teab, kuhu minna, kust tuleb...  Ma näen, aga näha ei oskaveel nõnda, et märkaksin kõike,kuid pime ma pole, võin loota –tean siiski, kus suunas on päike. Daisy Lappard

Miks oma õigust ajan taga,läen läbi müüri,tulest, veest,ei lõppu paista sellel rajal,vaid  pettumustest kibe meel.   Tean – unustades alandlikusvaid omakasu silme ees,ei kogeda saa tõelist rikkust,kuid loobudes võib tulla see...   Sind palun, Issand, raputamu kõrki südant rumalat,meelt alandlikku vajan ma,et kuulda mõistaks Jumalat.Daisy Lappard

Taeva silmad, te pilgu all toimetan tasa ja targu arvates, õiget ja valet tean – siiski jään kellelgi jalgu. Issand, Sult otsin ma lohutust, ole mu kõrval Sa ikka nüüd, kui pean taluma alandust, hoopisid vastu ma võtma. Anna mul julgust, et edasi okkalist teed saaksin minna, kartmata õelate salvamist, valu, mis torkimas rinda. Taeva silmad, te pilgu all tunnen end ometi kindlalt, olgu mu hingel kui tahes ...

Antud on kõigile osakesuures ja mõõtmatus ilmasrollijaotus ja kohakeväiksemas külas või linnas.   Mõned meist juhivad vägesidteised on sõdurid rindelootavad täpsemaid juhiseidteades, need käsud on õiged.   Antud kel palju, see teadagikandma peab raskemat koormatrõõmu on rohkem, kuid vigasidsuuri peab vältima hoolsalt. Daisy Lappard

Sinuta poleks ma leidnud – valgust ja hingerahu Sinuta poleks ma teadnud – peatada kuidas saab janu Müürid mu ümbert on kadumas kivid mu peale ei lange halastust endale palumas käisin kord pisarad palgel...   Sinuta poleks ma uskunud – päike on teisel pool seina selgus on seal ja vabadus sirgelt ka toeta võin seista. Sinult mu Jumal saan alati imelist armuandi Tänan Sind ikka ja ...

Ma aasta ringi kogun valgust hõõglampide ja küünlatulega. Ja päiksepaistet, suvesoojust ma hingan sisse meela kirega. Päev koidab taas, ning kõigest aimdus mul silmist une viib... Meel erk, vaid luudes lasuv raskus mind hoiab tagasi. Ei annaks hetkegi ma valgest päevast öö pimeduse kanda, ta taandub siiski ja punast valgus maale kallab... Joon loojangut ...

Kõik oma rasked koormad jätta ukse taha, end vabastada liigsest kandamist. Hing otsib kergust, tahan olla vaba ma muredest, mis takistavad lendamist   Mul lootus on, et viimaks see ka juhtub, küll veidi hirm, et äkki liiga kõrgel nii seisan kinni maas, täis usku, ja ootan värisedes viimast tõuget... Daisy Lappard

Mu peole valgeid õisi langestuul raputas neid uhkelt puult, mis kaunid nagu laste palved,neid kuulen äkki sajast suust...Neis palveis rõõmu on ja nuttuning siirast patukahetsust,me laste südamed täis uskuneis Taevariigi lähedustJa läbi lapsesuu ma kuulen:Su igas sammus on me õnn,neid astes hoia Looja poole,siis ikka kindel on su kõnd!Käelt puhun õie, jälle teelemu lõhnav sõnum lendab ...