Tekst ja foto:  Kätlin Liimets. Detail Tudulinna kiriku altarivitraažist. Issand, ava mu raskevõitu suu, ööhämarusse eksinud silmad, hirmudesse takerdunud süda. Et mu hing laulaks sulle kiitust, et su rõõm oleks vööks mu pihal, et elavaks tegev Vaim vallandaks mu kotiriide paelad.

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Lihtne alandada,  piisab üleolekutundest. Raskem mõista – end nõnda ei ülenda, samahästi alandada võin oma jalga või kätt. Olen minagi oksake Looja loomingus Rõõm leida alandumises

Tekst ja foto: Andres Lehestik Aeg korjata tumedat,  tihedat, mõrkjamaigulist magusat. Piiskhaaval koguda mett. Aeg pidada ajast lugu, aeg parandada meelt. Sammhaaval lugupidamist teenida.

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Öövilge – vaevalt vaksane,  kahvatu kribal, kuid õilmitseb kaunilt, kui lähedalt kaeda. On’s talle rohkelt  või kasinalt antud? Tal on taeva all koht, mõõdab Looja ta tähendust, mõtleb mustikaline.

Tekst ja foto: Andres Lehestik On igal pusletükil muster ja kokku saab neist kauni pildi, kuid pole tasapinnaline maailm. Ei taandu ilm ka keeratavaks värvikuubikuks,  vaid paistab pigem ookeani moodi, kus karid, hoovused ja sügavused. Siin ujudes me kuulmekive vajame, et ära tunda – ülal, all. Mis hea ja mis on halb.  Häid kuulmekive tuleb paluda.

Santa Maria in Trastevere basiilika, 12. sajand, Rooma. Merille Hommik. Hea Karjane vii valgusesse inimest avasilmi nägema Su armu sähvatus Su Vaimust igavikku sidugu kõik kaotsi läinu Su armastus Su kutse kui helkjad ööpilved suve valges  vaikuses

Bartolomeo della Gatta „Õnnistav Kristus (Salvator Mundi)“, fragment, ca 1490ndad. 62 x 55 cm, õli lõuendil. Marche Rahvusgalerii, Urbino. Tekst ja foto: Merille Hommik. - tule! - kuhu? - kõik on valmis! - mis on valmis? - Jumala ilm ja imetegu iga elava jaoks näe! hingata valgust jaaniöö taevast viiv ja igavik teada Su silmi Jeesus - ma tulen!

Volto Santo di Lucca (Lucca Püha Nägu, fragment), u 8.–9. sajand, puuskulptuur, kõrgus 2,45 m. Lucca San Martino katedraal. Tekst ja foto: Merille Hommik.  nukrasilmne Jeesus Sa inimest näed ajast aega hüüad ekslejat kes kuuleb Su arm ja Vaim vaid lubab kuulda Sinu häält kartuseta armastuses inimlapsele Sa luba õnnistust ja Vaimu väge oh Jeesus naerata!

„Polüptühhon Püha Kolmainsusega“ (fragment). Turone di Maxio, 1360, tempera puupaneelil, 152 x 217 cm. Castelvecchio muuseum, Verona. Tekst ja foto: Merille Hommik.  kuis kuulen Sind Kolmainus Jumal võibolla taevalinde laulus varasuve rikkuses kui kõik on ime kui kõik on uus vee ja Vaimu läbi Su poole pürgimas Su õnnistuses Sind taotlemas

Andrea Orcagna „Nelipüha“ (detail), u 1370, tempera paneelil. tuleta meelde Lohutaja kui astume üle läve Su kiriku kaskede alla piibelehtede lõhna kullerkuppude kullatusse kellad kajamas õunapuude aias et me süda ei ehmuks et me näeks Su rahu kui päike pöörab läbi vanade värviakende särama inimeste näod Su käte vahel vii me teed õitsvasse aeda hää Jeesus

Tekst ja foto: Anu Põldsam. Iga päev kõik algab uuesti. Usk kandub üle aegade tehes argises ruumi imele. Lootus varjude vahelt leiab valguse tehes koleduses ruumi ilule. Armastus kogu aeg on kohal tehes nähtavas ruumi nähtamatule. Iga päev kõik algab uuesti.

Tekst ja foto: Anu Põldsam. Aitäh, et jälle on kevad. Et elu taaskord tuksatab loodust läbi. Et kased kümblevad päikeses ja kraavipealsetel kihab melu. Et jumalik säde kannab olemist üle aegade. Et maailm kõneleb aina uutest algustest. Et Su kohalolu läbistab kõike ja annab hingamise. Aitäh, et jälle on kevad.

Tekst ja foto: Anu Põldsam. Avara pilguga  paitada loodut. Avara südamega  silmata ligimest. Avara haardega  jagada ande. Avara hingega  hingata ilu. Avara meelega rännata ilmas. Selleks, et kord jõuda Koju.

Tekst ja foto: Anu Põldsam. Maailm hällib Su süles. Kõik, mis ilmale tulema peab,  see ka ilmale tuleb. Su lõputus helduses ilmsiks saab ime. Kõik, mis ilmale tulema peab,  see ka ilmale tuleb. Maailm hällib Su süles.

Tekst ja foto: Anu Põldsam. Et võiksin iga kord ise tundega käia mööda sissetallatud radu.  Et võiksin oma vigadest õppida, kui olen kõrvale kaldunud teelt. Et armastuseteod võiks võrsuda minust maha jäänud jälgedest. Et ma märkaksin kandami võtta oma väsinud teekaaslase õlgadelt. Et ma jalge alla ei tallaks ühtegi Su loodud hingelist. Et leiaksin jõudu tähistaevast,  kui mu jalad on väsinud. Ja et võiksin kõndida Sinu ...