Iga süüdatud küünal endas kannab üht palvet,milles lootust ja tänu,usu imelist tunnet.Kadund sõbrale mõeldespalveid teele läind sadu.Leegivalgusest pime,püüan varjata valu.Uue küünla ent läidantema hingele täheks,mis tal teed leida aitaks,annaks jõudu ja tahet.Vaikselt silmitsen leeki,selle võbelust õrna,soe valgus mu näoltkipühib peagi kõik kurva.Daisy Lappard

Need vihmad rasked, valjud tuuleiilidta kasvamise nõnda vaevaliseks muutsid,sai küüru selga, kummardudes liialt,kuid ometigi jätkas visalt sirgumist.Pead püsti hoida tahaks ta ju ikka veel,et tervitada päikest, kiitust laulda sel,end painutada lastes murdmata jäi selgja alles lootus – palju head on ees.Sind palun, Issand – hoia mindki murdumast,kui rasked muremõtted meeli painavad.Su toel end tunnen kindlamalt ja julgemaltka siis, kui iseend ei oska ...

Su armu polegi nii lihtne mõistaja hoolitsus tundub vahel ka     valus.On käänuline see rada ja kulgeb vajuvas rabas.Tihti unuvad rõõmu hetked,nagu polekski neid olnud.Tahan Su anni väärtust siiski     uskuda ja koos laulikuga öelda:«Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!»Naatan Haamer

Ühine on meil vastutus elu ees,Kõrvuti kulgevad rajad.Kummardun madalalt Kõikväelise ees –Kingi mul leplikud ajad,Et see, kes minuga jagab sama teed,Saaks ka toetust, mida vajab.Naatan Haamer

Sa tuled, et tuua mul sõnumitSest minule jagatud annist.Sa tuled, et toetada kandamit,Mida oma õlgadel tassin.Sa tuled, et aidata üksildast,Mu enese pärast mind otsid.Aita, et ma seda ei unustaksEga Sinu eest varjuda püüaks.Anna andeks mulle mu mõistmatust,Rahusta minu isekad hirmud.Õpeta kuulama su kõnelust,Mõistma sõnu, mis mulle lausutud.Naatan Haamer

Kord mure mind maadligi surusja tundus – nüüd enam ei jaksa...Näis tee lihtsam vajuda sohu,kui kellelgi päästa end lasta.Mul paistis, et koorem, mis kandamul antud, on liigagi raske.Suur viha ja raev mind valdas:«Miks üksi? Siin vaja on kahte!»Siis vaatasin kive kaldal,neid vesi ja tuul olid silund,ja taipasin äkki, et kannankaasas enese hirme ja vigu.Mu murekoormast sai peavaid peotäis kive rannalja vihagi kadus, sest aeguhtus ära kõik valud ja halva.Daisy Lappard

Ei ma küsi, mida mul kaasa on võtta Sinu suurte andide keskelt, vaid seon oma palved nõnda kui paljud enne mind palmitsenud. Kanged sõnad leiavad ise Su juures oma õiged värvid ja tänud sõnatuna jutustavad Sulle mu lood. Jah, neis on tujujooni, aga ka sooja rõõmu mu seest, sest Sina oled mu pikkade teekondade tähiseks ja märgiks mu ees.Arho Tuhkru

Tänan Sind, igavese tõotuse tooja, Et olen saanud aimu lootuste lootusest. Kuigi mina veel täpselt ei tea, Mis on taamal ja ootamas ees, Ei suuda päriselt mõista Sinu erilist imede sõnumit, Olen leidnud uut julgust ja tean: Sinul on minuga oma plaan, Sina tunned mind ja mõistad, Sinu hoida jääb aegade tulevik. Naatan Haamer 

Mu sõnad, mu mõtted kohkuvad, kui kohtan Sind, Issand. Ma juba arvasin, et tean ja mõistan, mida mulle näitasid. Uskusin end aru saanud olevat, mida taibata andsid. Hetkeks tõuseb tänu ja ülim rõõm, siis jälle tuhmub. Vahel ma usun õigeid valikuid, aga ikka pettun. See ongi inimlik elu ja minu ka: teada vaid Teadjaga, mõista üksnes Sinuga koos, olla lihtsalt ühes. Selleks ...

Su ohvrivere helk meenutab, Mis on ühe teenimise and. Su ohvrivere helk meenutab, Mis on ühe teenimise and. Sõõm Su kannatuste karikast Kannab ellu elusamat elu. Lootuse lättelt ammutanud, Leian jõudu päevakoormaid kanda. Kummuta mu kumedad sõnad, Mis paisunud enesest upsakalt. Kingi mul teenija vabadus, Vaba sest sunnist saada ülimaks, Et mõistaksin, mis mulle antud, Mida jagada loodu ...

Poleks vaeva pudemeid mu pihkudes, Vaataksin juhmunud silmil upsakalt. Poleks kaotuse katkeid mu mälestusis, Lausuks suu tühjuse üminaid. Poleks kartuse värinaid mu südames, Kannaksin mõistmatust hõlma all. Usun, sest hirm pole mulle võõras, Hingevabinas saan julgeks. Loodan, sest olen pidanud loobuma, Pühkinud pisaraid palgel. Armastan, sest olen olnud tühjuses, Proovinud päevi ...

Ma olen näinud su uhkust, su au ja su alandamist. Sa kisendasid kõrbe tühjuses. Su pisarad kivistusid kiviks. Su hääl tapeti. Su haua ukselt veeretati kivi. Su kohal Õnnistaja hoidis käed. Sa tõusid Surma Hauast Laatsarus. Sa elama jää õiglasena igavesti, mu Maarjamaa. Me rahva omaks jäägu igavesti muld ja meri, paepäälsed kadakad ja põllud, kanarbik, kõik külad, ...

Silmapilguks, vaikseks viivuks enda sisse sala piilun oma hingesoppidesse, hämaraisse nurkadesse. Üle müüri, läbi kivi aina kaugemale trügin, tahan kinni püüda kurja, pimedusest välja tuua, südant et ei muserdaks. Appi hüüda kisendan – Issand, palun mind sa päästa, vabasta mind õela käest sa! Mulle oma valgust jaga, Sa mu hinge lunastaja. Sinu halastust ma vajan täna, ...

Mind ikka oled hoidnud sa ka siis, kui polnud seda väärt... Miks patusele halastad? Miks eksinule annad käe? Su arm ja hool on ääretu, suur halastus ja andeksand. Sa ohvriks oma Poja tood, et märkaks armastust ja Sind Kuid ometi ma olen nõrk, kord usun, jälle unustan. Mind hoia teel ja anna jõud, Su armastust et vääriks ma! Daisy Lappard 

Oma varjude eest enam põgeneda ma ei suuda, öö pimedus kisub mind kaasa endasse peites. Hirm valdab mu meeli, halvab mu keha. Ometi ei kao lootus. Ootan algavat päeva, ta valgust ja soojust, mis vabastaks mind pimeduse haardest. Valgenedes märkan akna trellitatud võret – nüüd ihkan ma enamat, igatsen vabadust, sest nüüd ma näen... Daisy Lappard