Päev algab – kui ammune lubadus. Neis hetkis on ootust, on elevust. Uus algus, mis rahutu meel mind äratab unest ta valguse eel. Ei mõista veel täpselt, mis ootamas ees, kuid süda – see aimab ja ärevalt lööb... Daisy Lappard

Sellest ilmast imelisest, maailmast nii kaunist ära minna tuleb kord meil, kes siia sündind. Sinitaeva alla jäävad alles meist vaid varjud, elavate mõtetesse mälestuste killud. Kellahääl ei kõmise ette tundi seda, millal aeg on lahkuda, maine jätta maha. Igat päeva nagu viimast kui teaks elada, ei siis endast jätaks siia võlgu, vaenlast ma... Sinitaeva alla jäägu alles ...

Kõik mu ütlemised, tehtud teod ja patumõtted need Sul teada on. Vaikimised, varjamised, kõhklemise hetked avalikuks saavad kord. Peidus mis mu südame sügavaimas sopis, olgu hea või halb see – kõik Sa üles otsid. Palun Sind, mu Issand Jumal, aita puhtaks pesta hing ja mõte, et ma rumal kohtutunnil Sinu ees sirgena võiks seista. Daisy Lappard

Me oleme valguse lapsed, öö omad ei ole me. Ta varjud me kannul on ootel, et millal me langeme. Nad tõmbavad enda poole meid hirmu ja painega, et hukust end päästa, me peame vaid hoidma end kainena. Ööst sinkjast, kui pimeneb tuba ja varjud me ees on ja taga, ei tundma pea hirmu, kui süda täis valgust, mis iial ei maga. Daisy Lappard

Kuhu tahaks minna? Täna siia, homme tänna. Aga – Kord ma tahaks sinna Ilma: Uue silma ilma Jääda, olla ilmast ilma, Milles vabadus sest Tahte melust, Käima vilust, Tehtud ilust. Sinna ilma, kus on Lihtsalt ilus, Pole vilu, Liigset melu. Naatan Haamer

Kuigi mõtlen endast paremat, olen siiski sarnane teistega, kes mu kõrval. Kuigi sooviksin olla enamat, pääsen vaid sinna, kuhu mu tiivad kannavad. Isa, õpeta sammhaaval tundma mind ennast, mõistma elu elades enese osa ja mõõtu. Ära lase mind upsakat liiga kõrgelt kukkuda, hoia mind kaosest, kus kiidan enese jõudu. Rahusta oma ettehooldava heaga, toeta parandava väega. Naatan Haamer

Issand, Sina tunned mu suutmatust. Kasvata minus leplikkust olles kõrvuti teistega. Õpeta andeks andma pettumust, mõistma koosolemise andi. Sina tead, kus on minu rahu allikad. Tänan Sind, et oled olnud mulle armastuse eeskujuks, näidates teed andestuse saladustesse. Naatan Haamer

Issand, tahan Sind tänada. Mitte küll kõlavalt hõisates, vaid tasa, mõtluses, südamest.Vahel tuleb see nii raskelt üle huulte, sest tundub, et olen liiga paljust ilmaja tulevik on täidetud murelike aimdustega.Siiski – kui linnukesel poleks muretja mina hoolest ei teaks,ei arvaks ma, et uskudes loota on hea.Tänan Sind, et oled mulle jätnud mu hooled ja võimaluse õhates vaadata Sinu lootuse poolening ...

Mõeldes tulevaid päeviOotuses kujutan neid.Iial ei suuda ma öelda,Mis päriselt tulemas on.Tihti tundun nii rumal,Vahel usun, et tean: Sinu silmis, mu Jumal,Mis on õige ja hea. Saada mind juhitud rada,Ka kui kipungi kalduma.Aita mind püsima jääda,kõrvus Su sõnumit hoida.Naatan Haamer

Kõike, mida ei saa öelda,on me ammustes vestetes tallele pandud.Kõike, mida ei julge loota,loodab mõtteis vaikselt öeldule – natuke, päriselt...Arho Tuhkru

Isa taevas, Sina hoiad minu aegu mu sõprade keskel ja usus Sinu nimesse kasvan ning kannan vilja koos teistega.Lootuses küpsen Su põldudel, Sa kogud mu päevad kord kokku oma hooliva armastusega, just siis, kui olen Sinu jaoks valmis.Tänu Sulle!Arho Tuhkru

Üle mäe kaardub vaikne rõõm, mis puudutab koja lävelauda ja mu madala kodu uksepakku, ääri-veeri ripsab piitjalgu ja uksepalgeid.Nii vara kui hilja avaneb uks teelisele, paludes koja kääksuvaid hingi. Siia mahub koos hommiku- ja õhtukaar, mis kohtub nii lõunakandi kui põhjasuunaga. Maa madalast lävest, üle kulunud uksepaku tõstan südame, mis ääri-veeri ripsab Su kõrguste trooni piitjalgu ja saladuste looride palgeid, mis just praegu puistab kaardudes vaikseid rõõme ...

Ajal, kui Hetkede orust kaks päevateed jalutasin ülesse itta,Aja hõõguvas, õõtsuvas, õõnsas tüvesnäen sinuga samu unenägusid.Aja õõnsas hõõguvas tüvessurun põse samasse pihta.Seedripuuaja hõõguvas, õõnsas tüvessõõrmeisse hoovab savi pehmet rõskusevarju õhtulõhna.Aja lõõtsuvas, õõtsuvas, õõnsas tüveskõdund metskirsi tummpruunivärvi on su sügise sosin – surud minusse sama lõhna.Ja hommik kulutas öised varjudning udused soojad kiired tõid uut  algust ikka enam ja enam.Läbi savi ...

Jumala hoolSu valu ja hirmupühib ta äraning võtab kõik mureja vaeva,et puhkama saaksid kord õndsanaminna ja päriksidtasuks Taeva.Sul jagugu tarkustja julgustveel enam,et astuda õelalevastu.Kes püüab sindtõmmatavalede võrkuja nõrgestadasu usku.Kel alandlik meelja süda täislootust,see Jumala armusaab tundma.Sest temal on vägeja halastustjagubka neile,kes teinud takurvaks...Daisy Lappard

Rikas on maa,millel on mulda,kiviseid põldeja küpsevat vilja.Rikas on mees,kes tühja ei kurda,oodata jõuab jarakke ei pelga.Rikkad on need,kes taipavad kiitaLoojat ta vaevaja hoole eest,võtavad vastukõik kingitud annid,olgu saak kehvemvõi külluslik see.Daisy Lappard