Tekst ja foto: Marek Roots Seisavad haaralised põlispuud.  Seisavad kui  südamevaikus,  kui meelerahu.  Kusagil tuuled ja torm,  raju ja rängelduste  vaev. Siin aga  vaikus.  Tasadus,  mis puhkab  peopesal ja tõuseb siit taevaavarustele. Ilmunud autori luulekogus „Tuuletund“ (2000)

Tekst ja foto: Marek Roots Arm,  et tohid tänase õnnistusi märgata,  neid vastu võtta.  Arm,  et hirm homse ees, teadmatus,  ei saa röövida tänase rahu.  Ilmunud autori luulekogus „Tuuletund“ (2000) 

Tekst ja foto: Urmas Nõmmik Pilvesäbrud purjetavad südatalve õrnroosas taevas mässulise mere kohal. Inimeste sagimise keskelt tõusevad lootuse saadikud  Suurt Vaimu hingama. 

Tekst ja foto: Urmas Nõmmik. Mis maa peal toimub,  mis Loojal kavas? Mis Ta mõtleb, kui kergitab mägesid ja langetab orge, kui värvib roheliseks ja katab valgega, kui laseb päiksel paista  ühteviisi kõige peale? Ma ei tea, lihtsalt ei tea. Anna mulle armu maa peal, seal all paremas nurgas.

Tekst ja foto: Urmas Nõmmik. Mina siin, jääaja saadik  lesin. Poolenisti kaevunud maasse. Samblakasuk üll, siit- sealt koorunud. Katab mind lehe- ja männiokkakõdu. Jälgin mängu enda ümber, sündi- surma, kasvu-kadu. Kümme tuhat aastat juba, kuni kohtun sinuga.

Tekst ja foto:  Urmas Nõmmik. Vaibuv emotsioon maailmalõpu metsalagendiku serval. Sügisel. Vaikuses kriuksuv saabas, väljatäis põdrakanepi haledaid roogusid, tuul sasimas hõredaid hallpäid. Hääletust ilmestav kaarnakronk, raja serval põõsatömp, uhke vars ja hammustatud könt, november võtnud viimase lehe. Veel natuke uduvihmast päevavalgust, pruun sügav kirgas avaneb, manab meelde ammu taibatu, tabab otse mõttevõrgu ...

Tekst ja foto: Urmas Nõmmik. Kisē manitow*,   Suur Vaim,  meil’ mõistmist anna.  Karu, hunt, kobras, rebane,   orav, nugis ja jänes  meil’ vennaks anna.  Kotkas, sookurg, kaaren, ronk,  rähn, vint ja leevike  meil’ õeks võta.  Mänd, kuusk, vaher, tamm,  kuslap, tooming ja kasepuu  meil’ hõimuks tee.  Jõgi, järv, küngas, mägi,  kivi, rahn ja põlismets  me ...

Piiskop Platonile kuulunud kirikurüü e sakkos ning kaelaraha e panaagia, mis oli piiskop Platonil kaelas tema hukkamise hetkel. Sakkost hoiti alal Soomes, panaagiat aga Rootsis. Iseseisvuse taastamise järel on need antud tagasi Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Sina oled võti ja värav, Sinu käes on me teekond ja päralejõudmine, seepärast palvetan nende eest, kes kannatlikult taluvad haigust ja vajavad hoolt päikesetõusust ...

Fotol Siberis läti külas Alam-Bulanis olnud mahajäetud kirik aastal 2010. 2013. aastal võeti see pühakoda koost lahti ja Ingeri luterlik kirik viis ta Karatuzi. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Mu arglikud sammud tõid Sinu juurde läbi mu tinaraske aja. – „Peotäis sooja too mulle, palun! Kuresaapais mu jalad, mul on janu!“ Tuttav helin mind juhtis läbi tühjade häälte kaja. – „Selget hoolivust anna, palun! Palju võõraid sõnu huultelt loksub, tühje, vanu.“ Lase mul ...

Tekst ja foto: Arho Tuhkru Sinu juhtnööri olen Sinu armastusest saanud, et hoida Sinust kinni, mu Jumal! Kinnitagu Jumala Vaim mind, et Sind armastades armastame neid, kes me peale loodavad, meilt abi ootavad. Säragu Sinu sära meis ja me silmis, kui kohtume inimestega, kes kössis ja katki, või neid, kellel senini kaaslaseks  vaid nukrus ja käest lastud aeg.  Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijale ja ...

Tallinna Toomkiriku tuulelipp. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Vaata, täiskuu ise sidus valguse mu külge ja päevaküllus säratas mind, et näeksid, et olen su kohal, ja sulle meenuks alandlikkus. Vaata, kingin sulle oma ilu; ööpimedus tegi selle mahedaks ja päevakuld hindamatuks, et mõistaksid haprust ja elatud aja hinda. Vaata, hoidsin sulle oma kaunima ehte; koidu algusega küpses aeg, valmis tee sinu rõõmu Loojani. Tean, et puhuvad tuuled toovad muutuva ja mööduva ...

tekst ja foto:  Daisy Lappard Salaja, vaikselt see juhtub kasvamine küpsemine koltumine … Veel veidi ja kõik on kõdu ka kõdu pudeneb mullaks Siis on puhkeaeg pimedus ja vaikus valguse ootus seegi on küpsemine kuigi silme eest peidus Valguse saabudes algab tärkamine, sirgumine avanevad õied lootuses kasvada, küpseda et taas võiks seemneid koguda taas oodata uut elu igavikulist kadumatut …

Tekst ja foto Daisy Lappard. Loojangu eel kõik paadid taas rannal tühjalt ei tuldud, kaasas küllaga kala ootab neid pea maitsev roog lihtsal laual rõõmustab kalur hea päev oli täna Enne kui puhkama minna saab koju vaja veel lapata läbi kõik võrgud nobedalt jooksevad sõlmija näpud silmuseid paigates terveks saab kudum Homme on uus päev, uued on mured arvata ette ei saa mere nägu ometi rahu neil meestel  on hinges küllap ...

Tekst ja foto:  Daisy Lappard. Nii õrnalt tuul mu põski paitab, vaid hetkeks peatub huulil. Siis hoogu kogub, nagu taipaks – aeg tegudeks on suuriks. Mu juuksed tuulega koos tantsul, näen uhkeid vahulaineid merel. Rändlinnu hõikeid  taevast kostub.See kõik lööb kohisema vere. Mis õnn ja rõõm – mul elu antud! Et võiksin näha, tunda, kuulda ... Ma tõstan pilgu, juuksed salkus, Sind tänan, Issand, kõigi Looja!

Tekst ja foto:  Daisy Lappard. Nii lihtne, inimlik me soov on olla hoitud, oodatud ei üksinda, vaid üheskoos – koos päeval, ööl ja loojangus … Me ümber olgu ikka neid,  kes märkavad ja hoolivad, neid südamesse lubagem, kes armastada soovivad! Et leiduks neid, kel hoida käest ja kelle käele toetuda. Ning armastust, mis annab väe, saaks igaüks meist kogeda!